Siht on viieprotsendiline majanduskasv

Eesti majanduse arengukava, mille alusel rahandusminister Siim Kallas ja Euroopa Komisjoni majandusvolinik Pedro Solbes Brüsselis eile Eesti majanduspoliitika prioriteetide ühishinnangule alla kirjutasid, sai Euroopa Komisjonilt positiivse hinnangu. Komisjoni seisukohast on tegemist väga heatasemelise ning põhjaliku dokumendiga.

Millist kasu võiks Eesti saada järjekordsest strateegilisest dokumendist ja kas selliseid pole juba liiga palju?

Majanduse arengukava on tulevikus olulisemaid dokumente riigi makromajanduse strateegilisel planeerimisel, see sisaldab makromajanduslikku prognoosi ja fikseerib üldised majanduspoliitilised eesmärgid, kavandatavad majanduspoliitilised instrumendid ja struktuursed reformid järgmiseks neljaks aastaks.

Arengukavas lubab valitsus jätkata senist avatud majanduspoliitikat. Säilib valuutakomitee süsteem ja jätkatakse range eelarvepoliitika elluviimist. Eelarvepoliitika peamine eesmärk on valitsussektori eelarve tasakaal keskpikas perspektiivis ja madal võlatase. Prioriteedid on sisemaise säästmise soodustamine, tööturu paindlikkuse suurendamine ning suuremate struktuursete reformide, sealhulgas erastamise lõpuleviimine.

Valitsus lubab viia läbi eelarve-, pensioni- ja avaliku sektori reformi ning pöörata suuremat tähelepanu kutse- ja täiendõppele. Eesmärk on saavutada järgmistel aastatel viieprotsendiline majanduskasv.

Majanduskasvu peamine allikas on ekspordi kasv. Stabiilne majanduskeskkond on atraktiivne väliskapitali, peamiselt otseinvesteeringute sissevooluks, mis omakorda toetab struktuurseid muutusi, tõstab efektiivsust ja stimuleerib ümberorienteerumist Euroopa turgudele.

Majanduskasv ja sisemaise nõudluse taastumine viivad jooksevkonto defitsiidi mõõdukale suurenemisele. Inflatsioon jääb veidi kõrgemaks kui eurotsooni riikides, ca 3,5?4,5. Kooskõlas tootlikkuse kasvuga on reaalpalga kasvuks lähiaastatel prognoositud keskmiselt 4, tööpuudus väheneb.

Arengukava koostamise vajadus tuleneb liitumispartnerluse dokumendist, mis kirjeldab Eesti lühikese ja keskmise ajaperioodi tegevusprioriteete. Kava koostas rahandusministeerium koostöös teiste ministeeriumide ja Eesti Pangaga. Eesti uuendab arengukava regulaarselt ja selles kirjeldatud poliitikate elluviimise edukust hindab Euroopa Komisjon.

Seni on sarnast rolli täitnud IMFi majanduspoliitiline memorandum, mis samuti kirjeldab Eesti Panga ja valitsuse rakendatavaid majanduspoliitilisi meetmeid. Võrreldes majanduse arengukavaga on memorandum aga koostatud lühemaks ajaks (18?24 kuud) ning on kitsama suunitlusega. Põhirõhk on makromajanduslikul tasakaalul ja turu korrastamisele suunatud struktuursetel reformidel ning puudub keskpika majandusprognoosi osa. Viimane IMFi memorandum aastateks 2000?2001 allkirjastati veebruaris ja see on Eesti majanduse arengukavaga täielikus kooskõlas.

Seni on Eesti majanduspoliitika usaldusväärsust kinnitanud IMFi heakskiit, edaspidi peaks sama eesmärki täitma majanduse arengukava. Ühtlasi oleks see esimene samm riigi strateegilise planeerimisprotsessi korrastamisel.