Läti peab leidma oma tee

Nii arvab Läti ärilehe Dienas Bizness (DB) peatoimetaja Juris Paiders ajalehes Bizness & Baltija (B&B). Läti majandusele andis raske hoobi Venemaa kriis, mis tõi suurt kahju pankadele ja lõikas Läti eksporti umbes kolmandiku võrra. Samal ajal muutusid Vene ja Valgevene tooted Läti turul väga odavaks, nii et kohalikel toodetel oli nendega raske konkureerida, kirjutab DB peatoimetaja.

Venemaa turu ärakukkumisel hakkasid ettevõtjad otsima uusi turge ning aastaga kasvas Euroopa Liidu (EL) riikide osakaal Läti väliskaubanduses 60 protsendini. See on andnud Läti poliitikutele alust väita, et nüüd on Läti majandus integreerunud ELiga, kuid samas unustatakse mainida, et see kaubavahetus on toonud Läti firmadele suurt kahju. Põhiprobleem on see, et Läti valuuta latt on seotud SDRi korviga, kus domineerib USA dollar, mille praegune kõrge kurss ei vasta Läti majandushuvidele. Aastaga on euro nõrgenenud dollari suhtes 15?20, ja kuna dollar mõjutab latti kõige tugevamalt, siis on latt omakorda kergenenud euro suhtes 10?12. Nii annab Läti eksport eurotsooni aastatagusega võrreldes 10 vähem tulu.

Juris Paiders tõdeb, et see on Läti majanduses kogetud teine hoop, mis pole lasknud sellel pärast Vene kriisi stabiliseeruda. Võrreldes Balti riike omavahel võib öelda, et kõige kriitilisem olukord kujunes Leedus ja kõige paremini läks Eestil, kelle kroon on seotud euroga, mis on soodustanud Eesti eksporti ja muutnud Eesti kaubad Balti turul odavamaks. Ta jõuab järeldusele, et kui Vene kriisi mõju Läti majandusele oli objektiivne, siis praegusest lati seotusest tingitud probleemid on puhtalt iseenda tekitatud.

DB peatoimetaja mainib kriitiliselt, et Läti Pank on lasknud mööda õige aja lati soodsama valuutakorviga sidumisel, ning valitsus ja parlament ei tegele praegu majanduskriisist väljatuleku stsenaariumi loomisega. Kuna majandus on ummikus ja valitsusel ei ole ideid omal jõul majanduskriisist väljatulekuks, siis on hakatud imiteerima sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasvu. Kuidas seda tehakse? Kõigepealt on vaja kokkulepet Läti Pangaga, et too hoiab kindlalt lati kurssi müstilise valuutakorvi suhtes, ning valitsus ise ergutab samal ajal inflatsiooni. Kuna kriisi tõttu on Lätis tegemist deflatsiooniga, siis peab valitsus teadlikult tekitama inflatsiooni, mis tagatakse maksude tõstmisega. Sest kui valuuta on seotud valuutakorviga, siis saab Läti korvi kuuluvate valuutade suhtes rikkamaks vastavalt inflatsiooniprotsendile.

Kokkuvõtteks jõuab Dienas Biznessi peatoimetaja Juris Paiders järeldusele, et Läti liidritel tuleks selgusele jõuda, missugust majandust riik soovib üldse luua. Lääne majandusteooriad siin suurt ei aita, vaid Lätil tuleb leida oma tee.

Autor: ÄP