Eesti Telefon ? klient kas või kõngegu

Telefon pole juba aastakümneid maailmas luksusese. Ja vähemalt viimased 8 aastat ei tohiks see ka eestlastele kättesaamatu olla, vaatamata turumajandusliku konkurentsi puudumisele ses valdkonnas. Seda enam tundub uskumatu, et Eesti Telefon (ET) kasutab kolmanda aastatuhande alguses klientide suhtes meetmeid, mida isegi Nõukogude repressiivaparaadid ei kasutanud. Et kriitika lihtsalt lahmiv ei oleks, asun näidete kallale.

1999. aasta 2. jaanuaril sõitsin välismaale, olles jõulusaginas unustanud detsembri eest ca 100kroonise arve maksmata. Kodumaile naastes avastasin, et mu telefon oli 24. jaanuari paiku välja lülitatud. Taasühendamine käis loomulikult minu arvelt ? kriitika peale öeldi, et tehku ma aga ettemakseid, kui sageli välismaal viibin. Isegi poes makstakse värske saia eest pärast selle kätte saamist. Milline erand on ET, et peaksin teda ettemaksetega poputama?

1999. aasta kevadel sõlmisin otsekorralduslepingu ET arvete tasumiseks, et vältida juhusliku maksevõlglase staatust. Eelmise aasta novembri arve oli aga suur tänu kahtlastele väliskõnedele, mida ma omaarust pole teinud. Vaidlustasin arve ja maksin ära ainult vaidlustamata osa. 2000. aasta 1. jaanuaril sõitsin jälle välismaale. Tagasi jõudes oli mu telefon taas 23. jaanuari paiku välja lülitatud, kuna minu avaldust ei rahuldatud. Seega olin automaatselt muutunud jälle maksevõlglaseks vaatamata otsekorralduslepingule, mis vaidlustamata kõned ka eelnenud kuu eest oli ära tasunud.

Lähedane tuttav sattus tänu mitmele järjestikusele õnnetusele afektiseisundisse ja unustas ilmselt ETi arve 2000. aasta veebruaris maksmata. Tema psüühiline seisund vajas temaga sagedast telefoni teel suhtlemist ja vaimset abistamist. 24. märtsil üritasin talle korduvalt helistada ega mõistnud, miks telefon kogu aeg kinni on. Saan aru, et maksuvõlglasel ei lubata välja helistada, kuid milline eetiline või moraalne põhimõte käsib ET-l minutipealt blokeerida sissehelistamise? See on tsiviliseeritud maailmas ennekuulmatu repressioon kliendi suhtes. Aga kui antud juhtumil oleks tegemist olnud voodihaige või surijaga?

Küsimus Teede- ja Sideministeeriumile: millal lõpetatakse ET türanniseeriv suhtumine oma klientidesse? Kellele on tarvis ettevõtet, kus klienditeenindusest ei saa juttugi olla?

Igatahes pole ET karvavõrdki liigutanud kliendile vastutuleku suunas, vastupidi ? kästakse aga kirjalikke avaldusi teha, millele umbes kuu aja pärast saabub alati eitava sisuga vastus.