Börsikrahh lööb Eestit Soome ja Rootsi kaudu

USA aktsiaturgudelt alanud ning Aasiasse ja Euroopasse kandunud aktsiahindade kukkumine lööb Äripäeva arvates Eesti ettevõtjaid Soome ja Rootsi kaudu.

Aktsiamulli lõhkemine Tallinna börsil 1997. aastal on praegu USAs toimuva väike mudel. Ka Ühendriikides on börsi kiire tõusu taga laenuraha, finantsvõimendused ning ülesköetud tulevikuootused. Tõenäoliselt tuleb USA aktsiaturul veel mitu järsku kukkumist ja börsikrahhile järgneb tagasilöök tarbimises.

Möödunud aasta Eesti majanduslanguse põhjustasid kaks ja pool aastat tagasi toimunud börsikrahh ning 1998. aasta Venemaa finantskriis, sest suur osa Eesti ekspordist läks itta.

Nüüd läheb pool Eesti ekspordist Soome ja Rootsi ning kui aktsiahindade kukkumisele järgneb tarbimise vähenemine, siis võib Skandinaavia turule orienteeritud Eesti eksportööre ja allhankijaid oodata turumahtude ning müügitulu kahanemine.

Ühendriikides toimuva osas on eriti haavatav Soome majandus, sest põhjanaabrite majanduskasv tugineb suuresti Nokia edule, kelle kõige suurem eksporditurg on USA.

Teine halb moment Eesti ettevõtjale on laenuraha kallinemine. Aktsiamulli lõhkemine on tekitanud turgudel paanika ning ebakindluse tuleviku osas, mis muudab pangad ettevaatlikuks raha laenamisel. Kuigi Eesti pangad on ülekapitaliseeritud, võivad nad oma laenutegevust pidurdada ning laenuintresse tõsta. Samas on meie finantssektor tugevam kui kunagi varem ja tänu meie börsikrahhile ning Vene finantskriisile on Eesti pangad aktsiaturgude kokkukukkumise vastu vaktsineeritud. Avalikkusele esitatud info järgi pole Hansa- ega Ühispank võtnud suuri positsioone USA aktsiaturul, mistõttu võib aktsiahindade langus mõjutada neid tuumikomanikest Rootsi pankade kaudu.

Aktsiate odavnemine Tallinna börsil on paratamatu, kuid see ei põhjusta Eesti majanduses selliseid tagajärgi nagu 1997. aastal, sest eestlased on hoidunud börsile investeerimisest ja finantsvõimenduste kasutamisest.

Positiivselt võib aga aktsiaturgude kukkumine ja tarbimise vähenemine mõjuda bensiini hinnale, sest nafta hinna alanemine maailmaturul tõenäoliselt nüüd jätkub. Samas tähendab see Eesti idanaabri tulubaasi vähenemist ja Venemaa majanduskasvu pidurdumist, mis suurendab pingeid Vene sisepoliitikas ja mõjub negatiivselt Eesti atraktiivsusele välisinvestorite silmis.

Kui USA aktsiaturu langusele järgneb tarbimise vähenemine Ühendriikides ja Euroopas, siis hakkavad sellega kaasnevad negatiivsed mõjud Eesti majanduses ilmnema kõige varem käesoleva aasta teisel poolel. Seetõttu tasub kõigil ettevõtjatel arvestada stsenaariumiga, et nõudlus nende pakutavate kaupade või teenuste järele võib väheneda, laenuraha kallineda ning käesoleva aasta tulu osutub prognoositust tagasihoidlikumaks.