Ministeerium avaldas Äripäevale toetust

Eilses Äripäeva juhtkirjas väideti, et esimese kvartali tööstustoodangu kasv viitab 10 suurusele majanduskasvule. Optimistlikule prognoosile reageeris BNSi vahendusel tehtud avaldusega rahandusministeerium, kes hoiatas liigse optimismi eest.

Tegelikult tegi ministeerium endale karuteene, sest nende hoiatav avaldus toetab eilset Äripäeva juhtkirja.

Nimelt väidab ministeerium, et Äripäev on võtnud aluseks tööstustoodangu nominaalkasvu ja sellele tuginev ennustus on ekslik. ?Tööstustoodangu jooksevhindade kasvu asemel tuleks majanduskasvu ennustamisel pigem kasutada reaalkasvu numbreid, mis näitavad esimese kvartali tööstustoodangu müügi tõusu 8?9 protsendi võrra,? märkis ministeerium avalduses.

Aga Äripäev käituski just rahandusministeeriumi soovituse järgi, sest ministeeriumile alluv statistikaamet avaldab tööstustoodangu müügi näitajaid ainult püsivhindades. Me ei saagi võtta aluseks jooksvaid hindu, sest neid ei avaldata. Seega kasvas tööstustoodangu müük esimeses kvartalis püsivhindades 12,6 ja rahandusministeeriumi väidetud 8?9 ei pea statistikaameti kinnitusel paika. Kuna ministeeriumi eilne hoiatus tugines nende ekslikule infole, siis viitab see, et käesoleva aasta majanduskasv tuleb suurem kui ministeeriumi eilses avalduses toonitatud 4,5?5.

Seda kinnitab tõik, et prognoosides 2000. aastaks kuni 4 majanduskasvu, ennustas rahandusministeerium esimeses kvartalis tööstustoodangu müügi kasvuks 2,1.

Tegelikult teeb ministeerium õigesti, et säilitab konservatiivsuse. Praegu käib 2001. aasta riigieelarve koostamine ja nii on hea ministeeriumide ja ametnike ambitsioonikaid rahataotlusi tagasi lükata.

Tunnistades majanduse elavnemist annab rahandusministeerium maksumaksja raha kulutajatele hea argumendi riigieelarve paisutamiseks. Halb on aga see, et enda seisukohtade toetuseks tuuakse andmed, mis tekitavad segadust. Kui riik tahab, et tema majandust usaldatakse, siis ei tohi erinevad riigiasutused avaldada üksteisele vastukäivaid näitajaid. Praegu on investor nagu kits kahe heinakuhja vahel ? ühel pool on statistikaamet 12,6 ja teisel pool rahandusministeerium 8?9 suuruse tööstustoodangu müügi kasvu näitajaga. Mõlemad väidavad, et arvestus käib püsivhindades.

Kindlasti on võimalik majanduskasvu kiirendamist toetanud argumentidele leida rida vastuargumente. Osasid neist oli võimalik lugeda ka juhtkirja kõrval ilmunud Indrek Neivelti lühikommentaarist või Äripäeva eilsest vaatlusloost. Teen rahandusministeeriumile ettepaneku põhjendamatute süüdistuste asemel omapoolsed vastuargumendid kirja panna, et need siis siin samal leheküljel avaldada.