• OMX Baltic0,52%274,36
  • OMX Riga0,2%881,87
  • OMX Tallinn0,51%1 738,13
  • OMX Vilnius0,54%1 040,03
  • S&P 5000,61%5 815,03
  • DOW 300,97%42 863,86
  • Nasdaq 0,33%18 342,94
  • FTSE 1000,19%8 253,65
  • Nikkei 2250,57%39 605,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%104,71
  • OMX Baltic0,52%274,36
  • OMX Riga0,2%881,87
  • OMX Tallinn0,51%1 738,13
  • OMX Vilnius0,54%1 040,03
  • S&P 5000,61%5 815,03
  • DOW 300,97%42 863,86
  • Nasdaq 0,33%18 342,94
  • FTSE 1000,19%8 253,65
  • Nikkei 2250,57%39 605,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%104,71
  • 26.04.00, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tuleb võtta suund tulumaksu kaotamisele

Äripäev ei toeta Soome keskpanga asutatud SITRA tüüpi teadus- ja tehnoloogiaprojektide toetusfondi loomist Eesti Panga juurde.
Toetusfondi loomise poolt räägib Soome positiivne näide. Kolmkümmend aastat tagasi loodi sealse keskpanga juurde SITRA-nimeline fond, mis rahastab perspektiivikaid tehnoloogiaettevõtteid, millele pank laenu ei anna. Fondi 400 miljoni marga suurune algkapital tuli Soome keskpanga kasumist.
Miks mitte kasutada põhjanaabrite ühte edu retsepti Eestis? Riigi ülesanne on perspektiivsed majandusharud välja selekteerida ja nende arengut toetada. Kuigi Eesti Pank lõpetas möödunud aasta kahjumiga, teeniti varasematel aastatel korralik kasum. Seni on keskpank raha investeerinud peamiselt välismaale, aga pigem tuleks see paigutada Eesti majandusse, et nii tugevdada meie konkurentsivõimet. Keskpangal on olemas ka spetsialistid, kes suudavad heade väljavaadetega projektid välja valida.
Toimetuse arvates ei ole loetletud argumendid piisavad põhjendamaks keskpanga juurde riskikapitalifondi loomist. Eesti Panga peamine ülesanne on tagada krooni stabiilsus ning raha- ja pangandussüsteemi korrektne toime. Eesti Pank ei tohi hakata oma allüksuste abil tegelema uute äriideede finantseerimise ja toetamisega.
Meil on olemas kommertspangad, investeerimispangad, erakapitalil põhinevad riskikapitalifondid, riigieelarvest finantseeritavad ettevõtluse tugisüsteemid (Innovatsioonifond), Hüvitusfond. Eesti probleem pole praegu mitte niivõrd raha kui ideede puuduses.
Uut fondi luues võideldakse tagajärgedega, sest krediteeritakse projekte, mis pangast laenu ei saa. Eesti Pank ei saa aga võtta endale investeerimispanga funktsioone. Kui Eesti Panga nõukogu arvates on probleem selles, et Eesti ettevõtjatel on raske saada kommertspangast laenu, siis peab keskpank pehmendama pangandusnormatiive, alandama näiteks kapitali adekvaatsuse nõuet 8 protsendile.
Enne kui riik hakkab looma järjekordset sihtasutust ettevõtluse toetamiseks, tuleb vaadata üle seni loodud fondide otsatarve ja kasutegur. Ei ole kuigi tark toetada ettevõtlust skeemi kohaselt, et alguses korjame maksude näol võimalikult suure summa kokku ja siis jaotame osa kogutud rahast fondide abil osale ettevõtjatest.
Äripäev teeb ettepaneku loobuda ideest luua Eesti Panga juurde teadus- ja tehnoloogiaprojektide toetusfond. Kui poliitikud arvavad, et riik peab osalema tehnoloogiaprojektide finantseerimises, siis tuleb teha seda mõne olemasoleva fondi kaudu. Näiteks võiks SITRA tüüpi fond tekkida Hüvitusfondi ja Innovatsioonifondi liitmisel. Hüvitusfondil on praegu miljard krooni vaba raha ja see võiks olla summa, mille baasil käivitada Eesti teadus- ja tehnoloogiaprojektide toetusfond.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.10.24, 10:49
“Kujuta ette, kui saaksid teada, et sadu inimesi on käinud salaja su elutoas?”
Et riigiametid või elutähtsate teenuste osutajad pakuvad küberkurjategijatele huvi ei üllata kedagi. Tõsiasi, et igapäevaselt rünnatakse ka väikeettevõtteid tuleb ilmselt paljudele uudisena – sageli ka neile endile.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele