Küsiksin vastu ? miks mitte, kas see pole siis Eestile oluline küsimus? Elekter puudutab meist igaüht, kuigi tõesti on Eestis veel neid talusid, kus elektrit veel pole. Korraldasime allkirjade kogumise Narva elektrijaamade müümise vastu, teisipäeval tahame teha tualemustest esimesi kokkuvõtteid. Võib öelda, et allkirju kirjutatakse, hoiak on selline, et rahvas tahab jätta jaamad Eestile. See suhtumine on tavaline, küsi kus Eestimaa kandis tahes.
Ma pole nõus Äripäevaga, et referendum ses küsimuses on juba toimunud. Ühegi koalitsioonierakonna n-ö valimisvõit eraldi võttes polnud kuigi veenev ja näiteks Mõõdukatel polnud valimisprogrammis punkti, mis lubaks müüa jaamad maha, Andres Tarandi arvamuse kaudu ses küsimuses tundub, et nende seisukoht on hoopis vastupidine. Nii et seda ei saa nii absoluutselt võtta, nagu oleks erastamine kõigi koalitsiooni osapoolte poliitiline tahe.
Rahvaliidu seisukohast tuleb jaamad või vähemalt otsustusõigus jätta riigile.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mulle tundub, et siin on eeskuju võetud Lätist, kus analoogiline allkirjade kogumine käib. Kuid andmata hinnangut elektrijaamade või mis tahes muu objekti erastamist ettevalmistavale lepingule ja selle sisule, ei saa küsimust sisuliselt otsustada. Referendumi küsimusega ei saa probleemiks olevaid lepingu detaile sugugi käsitleda ja ses mõttes ei ole niisuguste erastamisküsimuste referendumile viimine just kõige targem tegu. Küsimus referendumile panna tähendab, et me ei taha üldse hinnangut anda sellele, milline on mingi erastamistehingu majanduslik otstarbekus. Kui me algusest peale oleks läinud iga erastamisjuhtumiga referendumile, ma kardan, et siis ei oleks Eesti oma arengus kuigi kaugele jõudnud.
Apelleerimine sellele, et üks koalitsiooni osapooltest pole valimiste eel lubanud elektrijaamade erastamist, tundub samuti olevat üsnagi kentsakas. Koalitsioonilepingus on sees infrastruktuuri suurettevõtete erastamine. Lugeda ühe või teise erakonna valimisprogrammi ja siit mingit vastuolu otsida ? see ei ole samuti päris pädev.