• OMX Baltic0,21%293,43
  • OMX Riga0,28%913,34
  • OMX Tallinn0,05%1 962,35
  • OMX Vilnius0,26%1 230,91
  • S&P 5000,48%6 631,96
  • DOW 300,27%46 142,42
  • Nasdaq 0,94%22 470,73
  • FTSE 1000,21%9 228,11
  • Nikkei 2250,77%45 652,08
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,13
  • OMX Baltic0,21%293,43
  • OMX Riga0,28%913,34
  • OMX Tallinn0,05%1 962,35
  • OMX Vilnius0,26%1 230,91
  • S&P 5000,48%6 631,96
  • DOW 300,27%46 142,42
  • Nasdaq 0,94%22 470,73
  • FTSE 1000,21%9 228,11
  • Nikkei 2250,77%45 652,08
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,13
  • 06.09.00, 08:32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kärnkonna kaitsmise eest saab põllumees raha

Keskkonnakaitsjad ärgitavad hüvitistega Pärnumaa rannikuäärseid elanikke looma sobivaid elutingimusi punasesse raamatusse kantud juttselg-kärnkonnale, kelle arvukus Eestis pidevalt kahaneb, kirjutab Pärnu Postimees.
Omapärase häälitsuse pärast ka kõreks kutsutud juttselg-kärnkonn elutseb ainult mereäärsetel niitudel ja saartel, kuid viimastel aastatel on Pärnumaal neis paigus mere ääres vohama hakanud roog konnale sobivat keskkonda hävitanud.
Pärnumaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist Urmas Vahur ütles, et kõre hääbumise pidurdamiseks maksavad nad nüüd rahvale raha rannaala korrashoidmise eest. Kokkulepped roo niitmiseks on juba sõlmitud Manilaiu elanikega ja eellepingud tehtud ka kahe Kihnu rannakarjamaa korrashoidmiseks. Iga hektari roo niitmise kompenseerib keskkonnainvesteeringute keskus 150 krooniga.
Kompensatsioonid on ette nähtud ka iga talus peetava karilooma pidamise eest. Näiteks lehma pidamise eest saab talunik 3 krooni päevas, sest rannal karjatatud lehm või ka lammas täidab ühtlasi muruniiduki ülesandeid.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna spetsialisti Riinu Rannapi sõnul on kõre Eesti saartele ja rannikualadele väga iseloomulik liik, kes inimeste vahelesegamiseta kolme-viie aasta pärast välja sureks.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele