Ülo Toomsalu • 19 september 2000

Ametnikel on raske kaitseraha põhjendada

Valitsus on liitnud järgmise aasta eelarve projektis siseministeeriumilt 260,9 miljonit krooni kaitseotstarbeliste kulude hulka, kuid tsiviilkontrolliga seotud ametnikud ei oska sõnastada piirivalve ja päästeameti militaarülesandeid, kirjutab Postimees.

Aastal 2001 peavad Eesti kaitsekulutused olema kaks protsenti sisetoodangust, lubab valitsus. Sel aastal on kaitseministeeriumi eelarve 1,165 miljardit krooni, järgmisel aastal 1,137 miljardit, mis tähendab miinus 27,7 miljonit.

Ent miinus muutub plussiks - kui piirivalve ja päästeameti rahast liideti tänavu riigi kaitsekulutustega 163,8, siis järgmisel aastal 260,9 miljonit krooni, selgub Postimehe käsutuses olevast eelarveprojektist.

Poliitikud on korduvalt kinnitanud, et kaitsekulutused ei saagi tähendada vaid sõjaväe ülalpidamist ja relvastushankeid, vaid on hoopis laiema tähendusega ning peaksid näiteks justiitsminister Märt Raski arvates hõlmama ka sõjalist õpetust koolides.

Piirivalve 371,8miljonilisest eelarvest on järgmise aasta kaitsekulutuste hulka arvatud üle poole - 196,7 miljonit, päästekompaniide 23miljonilisest eelarvest läheb sinna 20,4 miljonit, siseministeeriumilt 40 miljonit investeeringukrooni, 2,8 miljonit päästeametilt.

Kaitseministeeriumi koduleheküljel on rahuaja riigikaitse seaduse eelnõu, kus piirivalvet ja päästekompaniisid pole kaitseväe ja Kaitseliidu kõrval kordagi mainitud.

Kuigi siseministeerium annab kaitse-eelarvesse mullusega võrreldes sada miljonit krooni rohkem, pole tsiviilkontroll kordagi sõnastanud piirivalve või päästeüksuste riigikaitselisi ülesandeid ega põhjendanud nende kasvu.

'Niisugust dokumenti pole olemas, on poliitiline otsus, et 1,8% SKTst kokku tuleks,' selgitas valitsusallikas.

Hetkel kuum