Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Toompea vajab tasakaalustajat

    Kui meil on riik, vajame sellele struktuuri ja institutsioone. Eesti põhiseadus tõstab paragrahvis 4 teistest riigitalituslikest institutsioonidest kõrgemale riigikogu, presidendi, valitsuse ning kohtud, ja kinnitab, et nende tegevus on korraldatud lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Põhiseadus jagab rahvaesinduskogu, riigipea ja täitevvõimu vahel toimingud ning kohustused, ja see, kes mida, mis määral ning viisil sooritama sätestatakse, määrab riigi tüübi. Eesti kuulub nende maade perre, mille ühisnimetaja on parlamentaarne demokraatia.
    Lühike on meie faktiline iseseisvus, vaid pisut üle kolmekümne aasta. Sellegipoolest on jõutud vastu võtta neli põhiseadust. Kahjuks pole ükski õnneks läinud. 1920. a taheti demonstreerida ülimat demokraatlikkust. Riigikogust sai kõige algus ja ots, kõik ses riigis hakkas sõltuma rahva valitud saja mehe ja naise tahtest, kokkuleppesoovist, kaklemistarbest. Tulemus: riigikogu viis koosseisu vahetasid vähem kui kolmeteistkümne aastaga seitseteist valitsust.
    1934. ja eriti 1938. a põhiseadus tegid otsustava pöörde. Riigikogu võimu kärbiti jõuliselt ja loodi parlamendist sõltumatu riigivanema/presidendi institutsioon. Riigipeale anti nii laiad volitused, et Eesti muutus parlamentaarsest vabariigist presidentaalseks vabariigiks.
    1992. a põhiseadus üritas kiriku keset küla paigutada. Riigikogu ei saa enam päris nii omapead ja isemeelselt tegutseda (tülitseda) kui kahekümnendatel aastatel. Presidendi volitused on kolmekümnendate aastatega võrreldes rõhutatult piiratud. Samas on talle antud omamoodi arbiteri või järelkontrollija roll.
    Ja siiski ei ole paljud kehtiva põhiseadusega rahul. Häbitult vähe on jäetud tavakodanikule ? tituleeritud kord kõrgeima riigivõimu kandjaks, kord teostajaks ? võimalusi sedasama võimu kanda ja teostada. Segavalt palju kriginaid on tekkinud põhiseaduslike institutsioonide õiguste-vastutuste tõlgendamisel. Nii mõnigi säte tulnuks arukamaks sõnastada.
    Kui väidan, et Eesti põhisea-dus(t)ele on oma märgi jätnud külmad kingsepad, kes pole mõistnud või jaksanud teksti selgeks kirjutada ning ühtlustada, riigiõiguslike normide vastastikuseid seoseid ning nende tegelikkuses toimimist vajalikul määral ette kujutada, siis ma tõenäoliselt ei eksi. Siiski tahaksin praegu juhtida tähelepanu ühele teisele puudusele.
    Riigiõigus on suures osas teoreetiline distsipliin. Võttes aluseks põhimõisted, nagu demokraatia, parlamentarism, võimude lahusus jmt, saame luua uhkeid konstruktsioone. Kui loeme Eesti Vabariigi esimest põhiseadust, kergitame tahes-tahtmata kaabut selle põhimõttekindluse ees, millega on seal rakendatud rahvavõimu-teesi.
    Ainuke häda kõige kauni juures oli see, et Eestist polnud võtta ei rahvast ega ta esindajaid, kes vastanuks oma valgustatuse, eetilisuse ja pühendatuse poolest pakutavale demokraatiatasemele. Ja nõnda läkski ilus asi nurja.
    Lääne demokraatia üllatab nende mehhanismide komplitseeritusega, mis tagavad ta toimimise. Otsuste tegemist saadavad keerulised eel- ja järelkontrollid, mitmeastmelised menetlused, avalikkuse, k.a ajakirjanduse pidev järelevalve, läbipaistvuse nõue. Põhjus on lihtne. Inimest käsitatakse ebatäiusliku olendina. Ta on aldis võimu korrumpeerivale mõjule.
    Ühes möödunud nädala juhtkirjas tunnistas Äripäev Eesti presidendi institutsiooni tülikaks ning tarbetuks. Riigipea põhiseaduslikud volitused, leiti seal, võiks riigikogu esimehele delegeerida.
    Ent mõelgem ka teistpidi. Mõelgem sellele küündimatusele, selgrootusele, upsakusele, isekusele, kõlbelisele rikutusele, mille rahvas on Toompea lossi volitanud. Me ei saa Eesti riiki toimima, kui jätame kõik jämedad ja peenikesed otsad ilma järelkontrolli võimaluseta riigikogu kätte.
    Presidenti vajame tasakaalustava jõuna. Talle ei tohi anda veto-õigust, aga tal peab olema põhiseaduslik õigus ja mehhanism vaidlustada seadusandja iga otsust, kui tema või ta nõunikud leiavad selleks motiveeritud põhjuse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Intressitõus töötab: turud reageerisid suure ralliga
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Täna lõppeb DelfinGroupi aktsiate avalik pakkumine
Läti finantsettevõtte DelfinGroupi aktsiaid saab 1,44eurose hinnaga märkida veel täna poole neljani õhtul.
Läti finantsettevõtte DelfinGroupi aktsiaid saab 1,44eurose hinnaga märkida veel täna poole neljani õhtul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Rahvaloendus: keskmise Eesti elaniku kodu on vanem kui ta ise
Keskmine eluruum pärineb aastast 1972 ning keskmine eestlane sündis aastal 1979, seega on keskmise eestlase kodu temast vanem. Samuti domineerivad Eesti inimeste kodudena endiselt nõukogudeaegsed hooned.
Keskmine eluruum pärineb aastast 1972 ning keskmine eestlane sündis aastal 1979, seega on keskmise eestlase kodu temast vanem. Samuti domineerivad Eesti inimeste kodudena endiselt nõukogudeaegsed hooned.

Olulisemad lood

Majanduse aeglustumise tõttu langevad ülemaailmsed transpordikulud
Konteinerite transpordikulud on kogu maailmas langemas, kuna merekaubandust pandeemia ajal vaevanud kitsaskohad taanduvad kiiresti. Langus võib aidata vähendada inflatsiooni ja anda signaali nõudluse aeglustumisest maailmamajanduses.
Konteinerite transpordikulud on kogu maailmas langemas, kuna merekaubandust pandeemia ajal vaevanud kitsaskohad taanduvad kiiresti. Langus võib aidata vähendada inflatsiooni ja anda signaali nõudluse aeglustumisest maailmamajanduses.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.