• OMX Baltic0,47%318,94
  • OMX Riga−0,01%994,88
  • OMX Tallinn0,56%2 252,19
  • OMX Vilnius0,4%1 497,99
  • S&P 500−4,36%7 353,73
  • DOW 30−3,44%51 523,06
  • Nasdaq −5,52%24 315
  • FTSE 100−0,43%10 782,66
  • Nikkei 225−1,79%61 077,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,44
  • OMX Baltic0,47%318,94
  • OMX Riga−0,01%994,88
  • OMX Tallinn0,56%2 252,19
  • OMX Vilnius0,4%1 497,99
  • S&P 500−4,36%7 353,73
  • DOW 30−3,44%51 523,06
  • Nasdaq −5,52%24 315
  • FTSE 100−0,43%10 782,66
  • Nikkei 225−1,79%61 077,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,44
Millised Eesti arvukatest kõrgkoolidest väärivad ülikooli nime ja kuidas rahastada kõrgharidust nii, et selle kvaliteet paraneks, on küsimused, mida valitsus asub tuleval nädalal arutama, kirjutab Eesti Päevaleht tänases juhtkirjas.
Kõige lihtsam näib leppida võimalusega, et riik vähendab veelgi tasuta õppekohtade arvu või lõpetab mõnel alal maksumaksja raha eest õpetamise üldse. Kokku annab hoida kasvõi dubleerivatelt erialadelt, mis väheseid rahalisi vahendeid ja häid õppejõudude mõttetult killustavad.
Elu on aga näidanud, et kui muudatused ülikoolide rahastamises piirduvadki riigitellimuse vähendamisega, siis kõrghariduse kvaliteet ei parane.
Eesti Päevalehe hinnangul oleks kõige õiglasem kõigile tudengitele võrdse osalise õppemaksu kehtestamine. Seda eeldusel, et õppemaksu tasumiseks luuakse õppelaenude ja -toetuste süsteem, kuid mis veel olulisem, et kasvaks nii tudengite nõudlikkus ülikooli kui ülikooli nõudmised tudengite suhtes.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele