Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Investeerimismessi mõju oodates
Reedesel kauplemispäeval, mil toimus investeerimismess Rahakompass, kus tuhanded investeerimishuvilised said esmakordselt sellelaadsel üritusel tutvuda investeerimiskliimaga Eestis ja maaklerite ning emitentidega, tugevnes Äripäeva indeks 0,66 protsenti 420,33 punktile. Tallinna börsil tehti 215 tehingut 23,1 mln krooni väärtuses.
Suurima käibega oli Hansapanga aktsia, mis oma 8 mln kroonise käibega edestas napilt erastamisväärtpaberit. Hansapanga aktsia oli ka põhinimekirja ainus langeja 0,19 protsendiga. Hansapanga aktsiaga tehti enim tehinguid ? 55, aktsia sulgus 129 kroonil. Suurim tõusja oli Pro Kapitali aktsia, mis võttis juurde 5,45 protsenti 1,1 mln kroonise käibe juures. Aktsia sulgus 34,80 kroonil. Norma aktsia tõusis 2,2 mln kroonise käibega 43,70 kroonile. Ka Ühispanga aktsia käive ületas miljoni krooni piiri, sulgudes muutumatuna neljapäevasel tasemel. Erastamisväärtpaber sai taas hoo sisse. Erastamisväärtpaberi käibeks kujunes 7,5 mln krooni, mille juures paber kallines 2,92 0,704 kroonile. Kahjuks leidub Eestis börsiettevõtteid, kes ei tunne huvi aktsionäridele informatsiooni jagamise vastu, milleks investeerimismessil oli väga soodne võimalus. Enamik börsiettevõtteid ei pidanud vajalikuks levitada isegi aastaaruandeid, rääkimata spetsiaalselt investoritele suunatud materjalidest messi investorite toas. Loodetavasti järgmisel sellelaadsel üritusel on emitendid aktiivsemad.
Kas üritus aitas kaasa investorite aktiivsuse tõstmisel, on veel vara öelda ? selle mõju avaldub pikemaajaliselt.
Kuna Rootsis on investeeringuid aktsiatesse teinud otse või fondide vahendusel pooled inimesed, siis ei maksa küsida, miks sealsed tulevased pensionärid ei muretse riigipensioni languse pärast rahvaarvu vähenemise tõttu.