Turismiteenuste järelevalve omavalitsuste kätte
Riigikogus teisel lugemisel oleva turismiseaduse eelnõu järgi vastutavad seaduse täitmise eest kohalik linna- või vallavalitsus, päästeamet, tarbijakaitseamet ja tervisekaitseinspektsioon. Praegu reguleerib turismiettevõtlust tarbijakaitseseadus, kohalikul omavalitsusel on õigus määrata oma esindaja majutusettevõtete atesteerimiskomisjoni.
Otepää vallavanema Riho Raave sõnul ei ole vallavalitsusel midagi uute kohustuste vastu, kui sellega kaasneb ka vastav summa eelarveraha. ?Otepää vallas on turism väga suur arenguprioriteet ja me oleme loomulikult huvitatud, et nii olulisele majandusharule tuleks ka rahalises mõttes riiklik tugi kõrvale. Uue seaduse juures huvitab meid, millisel põhimõttel hakkab tööle turismiinfokeskus ? kas sellest saab üks omavalitsuse osa, omaette sihtasutus või midagi muud,? ütles Raave. ?Täna on meil turismiinfopunktis kaks inimest, üks saab palka riigieelarvest, teine kohaliku omavalitsuse rahast.?
Turismiameti peadirektori asetäitja majandusalal Anne Hermlin meenutas, et aastatel 1993?1998 pidi kohalik omavalitsus koostöös maavalitsusega turismiettevõtteid atesteerima. ?Elu näitas, et kuigi majandusminister kinnitas 1993. aastal majutusettevõtete liigituse ja neile kehtivad nõuded, sai igaüks sellest erinevalt aru. Vahel kontrollis ettevõtet kohalik arst kui tervisekaitse esindaja ja kohalik tuletõrjuja kui päästeameti esindaja.?
Hiljem on nõuded uuesti üle vaadatud ja viimastel aastatel on kogu Eestis majutusettevõtete tase ühtlustunud. Kokku töötab Eestis ligi 400 atesteeritud ettevõtet.
Uus seadus puudutab ligi tuhandet ettevõtet-ettevõtjat, kes tegelevad Eestis turismiga.
Saarisoo turismitalu pidaja Aivar Ruukel märkis, et tema ellu uus seadus erilisi üllatusi ei too. ?Euronõuded on ammu teada olnud, meie kauboikapitalismi reguleerimine on tarbijale mõeldes ainult positiivne samm. Ettekirjutused saavadki ainult karmimaks minna, kui tahame edasi areneda,? ütles Ruukel.
Uues seaduses puudub majutusettevõtete loetelus mõiste ?turismitalu?, sõna võib kasutada maapiirkonnas asuva ettevõtte tähistuses, registrisse kandmiseks peab ettevõte end nimetama külalistemajaks, hosteliks või puhkemajaks.
Viljandimaal tegutseva Kivi turismitalu omanik Vidrik Kivi ütles, et tema talu on atesteerimise järgi külalistemaja. ?Aga äriregistris seisab FIE Vidrik Kivi Turismitalu. Huvitav, kas nüüd peab hakkama jälle ümber registreerima?? küsis Vidrik Kivi. Äriregistri andmetel on sõna ?turismitalu? registreeritud paarikümne ettevõtja ärinimes.
Eesti Turismifirmade Liidu presidendi Daisy Järva sõnul on reisiettevõtjate seas uue seaduse suhtes välja kujunenud vastandgrupid. Ühe jaoks on seaduseelnõu liiga üldsõnaline, teise arvates ei ole eraldi turismiseadust Eestis üldse vaja.
Seaduseelnõu koostamisel on järgitud eurodirektiive. Kõigil praegustel Euroopa Liidu riikidel oma turismiseadust ei ole, nõuded on kirjas määrustes ja teiste seaduste juures. Soomes räägitakse turismist ja sellega seotud ettevõtlusest ligi 20 õigusaktis, eraldi on vaid reisipakettide seadus.
?Eestis toob uus seadus endaga kaasa selle, et turismipoliitika jääb majandusministeeriumi haldusalasse, turundus vastloodavale turismiagentuurile ning tarbijakaitse ja järelevalve oma ametitele,? seletas Järva. ?Meie kui erialaühingu huvi on selles, et osaleda seaduseelnõus ette nähtud riikliku turismiarengukava väljatöötamisel.?
Turismiameti arendusosakonna juhataja Aita Antsoni hinnangul on turismiseaduse eelnõu väga sarnane 1938. aastal vastu võetud turismi korraldamise seadusega. ?Kui parandada keelekasutust ja anda institutsioonidele tänapäevased nimetused, võib selle seaduse täielikult üle võtta. Seda meelt on ka tänased eksperdid, suur töö on omal ajal ära tehtud,? kommenteeris Antson.