Juhtrühm annab lisavõimaluse juhtimiseks

Klassikalisest juhtimisest erinev ja õigetel alustel tegutsev juhtrühm suudab genereerida mitmekesisemaid ja sageli rohkem tulemusi toovaid ideid, sest tegevjuhi tulevikku vaatava rolli kandjateks on tema enda kokkukutsutud inimeste oskused ja teadmised. Vastupidiselt nõukogule ja juhatusele, mis on seadusandlusega kohustuslikud ja enamasti harva koos käivad organid, on juhtrühma moodustamine iga firmajuhi enda otsustada.

Ühe Eestis juhtrühma kasutava firma tegevdirektori väitel sobib juhtrühm madala organisatsiooni profiiliga ettevõtetele (vähe hierarhiaid). Samuti on oluline, et rühma kuuluksid liikmed, kes oleksid väga kõrge sotsiaalse küpsusega ning huvitatud firma kui terviku käekäigust. Juhtrühma võib kuuluda nii tegelikku juhtkonda kuuluvaid isikuid kui ka teisi tegevdirektorile olulisi inimesi, kes on end tõestanud firmas ja kelle mõtetest tegevdirektor lisaväärtust saab.

Juhtrühma suurus sõltub firma suurusest ja ka rühma jaoks sobilike inimeste arvust, siiski ei tohiks see olla üle 6 või 7, sest see suurendab ka oluliselt ajakulu.

Juhtrühma võib rakendada nii strateegiliste kui ka operatiivsete küsimuste lahendamiseks, kuid enam kasu saab kaugemale ettevaatavate küsimuste arendamisel, jättes igapäevased küsimused valdkondade juhtide lahendada. Rühm on palju efektiivsem, kui seda vaadeldakse kui tegevdirektori tööriista (nn nõunike gruppi), mitte kui eraldi ametiposti (kõigil juhtrühma liikmetel on ka oma põhitöö). Samas on mitme inimese kaasamine tegevdirektori rolli hea võimalus koolitada välja tulevasi juhte.

Ometi peab enne juhtrühma idee kasutamist iga firmajuht endalt ausalt küsima, kas tal on selliseid inimesi, kes on võimelised töötama lisaks oma põhiülesannetele ka kogu firma terviku arendamisel ning mida rühma juhtimine firmale annab. Kui kogu energia läheb meeskonnatöö loomisele juhtrühmas ja selle kooshoidmisele, siis parem jätta see tegemata ning oodata, kuni firma inimesed on selleks küpsed.

Autor: Jaanus Viese