• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 14.11.00, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Turumajandus juurdub tööstusmaastikule

Kuigi toiduainetööstuse osakaal tööstuse struktuuris on jätkuvalt suurim, moodustades 28,5% toodangu kogumahust, näitab statistika järjepidevat toiduainetööstuse osatähtsuse vähenemist. Seevastu metsatööstuse ning masina- ja aparaaditööstuse osakaal kulgeb viimased kolm aastat tõusvas joones. Augustikuus suurenes kõige rohkem töötleva tööstuse osa. Tõusujoonel liigub ka tekstiilitööstus, kus 1999. aastaks kasvasid jooksevhinnad võrreldes 1993. aastaga üle nelja korra. Suhteliselt stabiilse koha tööstuse struktuuris on viimase viie aasta vältel säilitanud energeetika (osatähtsus 1994. aastal 12%, 1999. aastal 11,3% kõigi tööstusharude lõikes).
Riigi Statistikaameti tööstuse ja energia sektori juhataja Rita Raudjärv iseloomustab Eesti tööstusmaastikku kui mitmekesist struktuuri, kus esindatud peaaegu kõik tööstusharud ning millelt ei leia suure ülekaaluga domineerivat tööstusharu. ?Kui nõukogude ajaga võrrelda, siis turumajanduse tingimustes suureneb jätkuvalt ekspordi osatähtsus tööstustoodangu müügis,? märgib Raudjärv. ?Ja märgatavalt on suurenenud ka masina- ja aparaaditööstuse osakaal.?
Kui infrastruktuuriettevõtted kõrvale jätta, ei saa ükski töötleva tööstuse ettevõte üle ega ümber ekspordi arendamisest ning oma toodetele uute turgude otsimisest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kreenholm Valduse peadirektor Meelis Virkebau nimetab tööstusmaastikku iseloomustava trendina asjaolu, et Euroopa Liit on saamas Eestimaa tootjate koduturuks. Kogu Eesti tarbekaupu tootev tööstus peab Virkebau hinnangul sellega arvestama ja selle omaks võtma. ?Selles mõttes oli Venemaa ja Aasia kriis ikkagi väga tervendav nähtus,? lisab ta.
Tööstusharudest on enim ekspordile orienteeritud mootorsõidukite ja transpordivahendite tööstus, nahatööstus, paberi ja pabertoodete tööstus, riietusesemete tootmine, keemiatööstus ja mööblitööstus.
?Töösturid on viimase kümne aasta jooksul aru saanud, mis asi on turumajandus ja kuidas see ühes või teises majanduspiirkonnas funktsioneerib,? räägib Virkebau. ?Tänu sellele on saavutatud teatud kindlus. Ära on jäänud lühiajaline närviline sebimine, iga Lääne-Euroopast tulnud nn ostjat ei võeta enam vastu nagu jumalat.?

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 7 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele