Turumajandus juurdub tööstusmaastikule

Kuigi toiduainetööstuse osakaal tööstuse struktuuris on jätkuvalt suurim, moodustades 28,5% toodangu kogumahust, näitab statistika järjepidevat toiduainetööstuse osatähtsuse vähenemist. Seevastu metsatööstuse ning masina- ja aparaaditööstuse osakaal kulgeb viimased kolm aastat tõusvas joones. Augustikuus suurenes kõige rohkem töötleva tööstuse osa. Tõusujoonel liigub ka tekstiilitööstus, kus 1999. aastaks kasvasid jooksevhinnad võrreldes 1993. aastaga üle nelja korra. Suhteliselt stabiilse koha tööstuse struktuuris on viimase viie aasta vältel säilitanud energeetika (osatähtsus 1994. aastal 12%, 1999. aastal 11,3% kõigi tööstusharude lõikes).

Riigi Statistikaameti tööstuse ja energia sektori juhataja Rita Raudjärv iseloomustab Eesti tööstusmaastikku kui mitmekesist struktuuri, kus esindatud peaaegu kõik tööstusharud ning millelt ei leia suure ülekaaluga domineerivat tööstusharu. ?Kui nõukogude ajaga võrrelda, siis turumajanduse tingimustes suureneb jätkuvalt ekspordi osatähtsus tööstustoodangu müügis,? märgib Raudjärv. ?Ja märgatavalt on suurenenud ka masina- ja aparaaditööstuse osakaal.?

Kui infrastruktuuriettevõtted kõrvale jätta, ei saa ükski töötleva tööstuse ettevõte üle ega ümber ekspordi arendamisest ning oma toodetele uute turgude otsimisest.