- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hiigelmajade buum kaob Tartumaal ajalukku
Üks uuemaid on Luunja vallas Nurme teel 15 elamukrundist koosnev arendusprojekt, mida Tartu kinnisvaraspetsialistid peavad väga heaks elukeskkonnaks. Rolli mängivad siinjuures linnalähedus, olemasolevad kommunikatsioonid, turvalisus ja ehituslikult soodne liivapinnas. Kruntide hinnad jäävad seal alla 120 kr/m².
Üldiselt aga on Tartu linna ja selle lähiümbruse uute eramajade keskmine hind nii piirkonniti kui majast sõltuvalt väga erinev. Kinnisvarafirma Eravara turundusjuhi Erki Räni hinnangul mõjutab eramute hinda asukoha kõrval suuresti krundi suurus ning ehituses kasutatud viimistlusmaterjalide maksumus. Lootusetu on müüa kommunikatsioonideta ?heinamaad? hinnaga 50 kr/m², kui trassidega varustatud krundi ruutmeetri saab sajakonna krooni eest.
Nurme tee kvartali arendaja OÜ Hummelburg juhatuse esimees Peeter Kollom märkis, et projekt ei näe ette majade ehitamist. ?Meie eesmärk on ennekõike krundid vääristada ning siis neid müüa,? lausus Kollom. ?Rajame asfalttee, paigaldame kanalisatsiooni ja veevärgi. Loome liitumisvõimalused elektri- ja telefoniliinidega.?
Sõltuvalt ehitajast ja materjalide valikust peaks Luunja majade hinnaks kujunema umbes 9000 krooni ruutmeeter. Koos krundi maksumusega saab klient maja kätte alla 2 miljoni krooni.
Kruntidele kehtestatud ehitustingimusi peab Kollom naabrisõbralikeks, sest ehitusalade vahemaad on suhteliselt suured. Tõenäoliselt esmakordselt Eestis on ehitistele kehtestatud kohustuslik katusekattematerjal ja värv ? tumepruun kivikatus. Tänava algusesse jäävate majade juures tohib välisviimistluses kasutada ainult kivi, tänava keskel ka puitviimistlust.
Hummelburgi krundid Luunjas on keskmiselt 3000 m² suurused, neile on planeeritud 150?200 m² suuruste eramute ehitamine. Kollomi sõnul ei pea nii suurte kruntide puhul majadega kõrgustesse pürgima. ?Kolm maja on siin juba püsti ja need kõik on ühekordsed. Inimesed pigem laiutavad, sest ruumi ehitada ju on,? lausus ta.
Luunja valla ehitusnõuniku Tamur Tensingu sõnul on eraehitajate suurusehullustus üle minemas ja üüratuid majakolosse Tartu külje alla enam ei kerki. ?Pigem ehitatakse keskmisest väiksemaid, kuni 150m² maju,? lausus Tensing.
Vald toetab selliste elamurajoonide rajamist Tensingu sõnul kahe käega. ?Piirkonna infrastruktuur paraneb sedamööda, kuidas inimesi juurde tuleb. Ihastesse on kavas rajada kool ja kaubanduskeskus, mis muudab ka Luunja elanike elu mugavamaks,? rääkis ehitusnõunik.
Tartu ümbruses on käivitumas teisigi arendusprojekte. Elamumaa detailplaneeringud on algatatud Soosaare kinnistul ja Andrese kinnistul, elamupiirkonnaks on kavas muuta ka Luunja külje all Kabina külas asuv kunagi noortekülaks planeeritud maatükk, kui see kunagi riigilt munitsipaalvaldusse õnnestub saada. Kodumajatehase ASil on kavas elurajooniks muuta Ülenurmel paiknev kinnistu, kuhu tulevad 950?1400 m² suurused krundid.
?Äärmiselt suur huvi on Tartus ahjuküttega korterite vastu,? kinnitas Erki Räni. ?Kui sellises korteris on vesi ja tualettruum, siis on hind võrreldav keskküttega korteri hinnaga, kuigi ahjuküttega korter vajab üldjuhul rohkem remontimist.? Ahjuküttega korteritest on nõutavad kõikvõimalikud variandid, mugavustega eluruumidest lähevad Tartus aga peamiselt vaid 1-2toalised.
Üürikorterite turul on käes vaikeluaeg, eluruumi üürimise asemel eelistatakse üha rohkem ostmist.
Hetkel kuum
Ma arvan, et meie moodulmajad sobivad Nurme teele loodavasse kvartalisse väga hästi. Positiivne on selle elamuprojekti juures see, et projekti arendatakse õiges järjekorras. On ju lähiminevikust hulgaliselt kogemusi, kui majad said juba püsti, aga trasse ei jõutud veel rajada, teedest rääkimata.
Nurme tee projekti puhul laseme kliendil määrata, millist maja ta tahab saada. Kodumajatehase arhitekt ja müügimehed aitavad kliendi visiooni n-ö meie vormi panna ? ruumelementtehnoloogia abil on võimalik mistahes maja valmis ehitada. Küsimus on selles, et mingist keerukuse astmest alates ei tule enam välja moodulmaja eelised.
Eramuehitus ei ole Tartus enam nii tormiline kui mõned aastad tagasi. Praegu võib küll huvi täheldada, aga see on asjalik ja kaalutlev huvi, mida ei saa kuidagi ehitusbuumiks nimetada.
Uuselamute arendusprojektide arv Tartus ja Tartu lähiümbruses on kasvamas, kuigi turu väiksust ja suhteliselt piiratud nõudlust arvestades ei ole oodata kiiret arendusprojektide arvu kasvu. Olemasolevatest on Vahi tänava kvartalis jõutud teise etapini ning uute elamupiirkondade arendamisega alustavad ka Ihaste Nurme tee kvartal, Aruküla uuselamurajoon Tartu piiril ning Tartu lähistel asuv Märja projekt. Ühe või teise projekti edukus sõltub paljudest teguritest, eelkõige ostjate rahakotist.
Enamik kliente eelistab piirkondi, mille infrastruktuur on välja arendatud ? on olemas teed, kommunikatsioonid ning lähedal asuvad teenindusasutused. Määrav on ka piirkonna imago. Tavaliselt on müük uude piirkonda alguses raske. Uuselamu rajamisega kaasnev suur investeering sunnib mitmeid ostjaid soetama pigem vanemaid maju.
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele