Kõigil õigus tööle!

Ametiühingud tegid küll ettepaneku tõsta abiraha poole alampalgani ehk juba järgmisest aastast 800 kroonini kuus. Paraku jäi see nõudmine pingeliste alampalgaläbirääkimiste varju. Ent sotsiaalpartnerite nõusolekuta ei saa ametiühingud ega riigikogu üksikliige või fraktsioon abiraha tõsta, ükskõik, mis värvi nupule ta Toompeal vajutab.

Küll suutsime seda, et kevadel riigikogus vastu võetud töötu sotsiaalse kaitse seaduse alusel pikendati töötule abiraha maksmist seniselt 180 päevalt 270ni. Seda aega võib pikendada veel 90 päeva võrra, kui töötu pole 270 päeva jooksul temast olenemata põhjusel tööd leidnud.

Positiivne on, et enam ei kehti 60päevane ooteperiood töötu abiraha saamiseks inimestele, kes lahkuvad viimaselt töökohalt omal algatusel. Sageli on lahkumine tingitud ju tööandja survest.

Lisaks korrastas seadus töötuna arveloleku korda, samuti ühekordse toetuse ning õppestipendiumi maksmist tööhõiveameti kaudu.

Sotsiaalharta I ja X artikli täitmisele on suunatud ka tööturuteenuste seadus, mis jõustus 1.oktoobrist. See reguleerib tööturuteenuste osutamist tööotsijale ja tööandjale.

Seadus kohustab teavitama tööturu olukorrast ja tööturukoolituse võimalustest, käsitleb töövahendust, -turukoolitust (vähemalt 80 tundi koolitsuses osalenutele makstakse kuus 600 kr stipendiumi), kutsenõustamist, tööturutoetust töötule ettevõtluse alustamiseks (kuni 10 000 kr) ja tööandjale väiksema konkurentsivõimega (nt puudega inimene; eelarveprojektis 3 mln, tänavu 2 mln) isiku töölerakendamiseks ja hädaabitöid (tunnitasu alammäär abiraha saajal 5.90, teistel 8.25).

Võrreldes senisega laienesid võimalused pöörduda tööhõiveameti poole ja sealt teenust saada. Seda võivad nüüd teha need, kes on saanud vallandamisteate. Üle 12 kuu tööta olnutel on võimalik taotleda täiend- või ümberõpet.

Paraku ei kaota ükski seadus töötust nõiavitsa kombel ? ilmselt on mingi tööpuudus konkurentsi püsimiseks tööturul ka vajalik ? ega lahenda koheselt kõiki probleeme. Küll annab see võimalused, täpsed ülesanded ja kohustused tegutsemiseks vastavatele institutsioonidele: tööturuametile, tööhõiveametitele, eraõiguslikele juriidilistele isikutele ja äriregistrisse kantud FIEdele, kel vastav tegevusluba.

Tänavune eelarve andis aktiivseteks tööturumeetmeteks (töötute koolitus jt) 49,2 mln kr, 2001.a projektis on selleks 57,7 mln. Ühelt poolt on tõus positiivne. Teisalt saab vahendeid juurde ainult töötute koolitus (kasv umbes kolmandik). Teiste meetmete rahastamine jääb pea senisele tasemele. Hädaabitööde finantseerimisest on riik loobunud, see anti üle hädaabitöö tellijale. Kui arvestada töötuse plahvatuslikku kasvu ja kavandatud tööturuteenuste mahtu, teeb see kulutusi ühe töötu kohta veidi üle 600 kr aastas. Sellega kedagi eriti ei koolita, ümber ei õpeta ja tööturule tagasi ei too.

Riiklik tööhõive tegevuskava (IV kvartal 2000?2001) kiideti äsja heaks. Paraku ei tea keegi, millal see tulemusi annab. Kui seaduse poole pealt vaadata, siis nagu täidame sotsiaalhartat, kui rahakoti poolt vaadata, siis mitte.