Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kõigil õigus tööle!
Riigikogu ratifitseeris Euroopa parandatud ja täiendatud sotsiaalharta, mis jõustus Eestis 1. novembrist. Harta 31 artiklist on 26 võetud täitmisele, neist 20 täielikult. Siit johtub vajadus avaliku analüüsi järele harta täitmise käigust. 26 artikli hulka kuulub (I artikkel) ?Õigus tööle?, mille 3. punkt kohustab looma või säilitama töötajatele tasuta tööhõiveteenused, ja (X artikkel) ?Õigus kutseõppele?, mille 4. punkt kohustab kehtestama erimeetmed kauaaegsete töötute ümberõppeks ja taasintegreerimiseks või edendama nimetatud meetmeid.
Eestis on töötus tõusnud kaugelt üle 10%. Seega on ääretult tähtis teada, mida riik teeb ja kavandab tööpuuduse vähendamiseks, töökohtade loomiseks ning kõigi tööturumeetmete rakendamiseks.
Kõigepealt passiivsed meetmed ? töötu riiklik abiraha. 2001.a eelarveprojekt annab töötu abirahaks 128,2 mln kr. Tänavuses on kirjas 118,4 mln. Kasv on pea 10 mln, aga abiraha ise ei suurene. See on endiselt 400 kr kuus. Kuigi hädaabitöid tegev töötu võib loota lisaks tasu kuue töötunni eest, on seda ikka neetult vähe. Kuna töötuskindlustus ei ole käivitunud ? parimal juhul juhtub see teisest poolaastast 2001 ja uue kindlustuse vilju saavad töötud maitsta veel hiljem ? on riiklik abi töötule ääretult väike. Tegemist on Eesti ühe häbiväärsema sotsiaalse näitajaga.
Ametiühingud tegid küll ettepaneku tõsta abiraha poole alampalgani ehk juba järgmisest aastast 800 kroonini kuus. Paraku jäi see nõudmine pingeliste alampalgaläbirääkimiste varju. Ent sotsiaalpartnerite nõusolekuta ei saa ametiühingud ega riigikogu üksikliige või fraktsioon abiraha tõsta, ükskõik, mis värvi nupule ta Toompeal vajutab.
Küll suutsime seda, et kevadel riigikogus vastu võetud töötu sotsiaalse kaitse seaduse alusel pikendati töötule abiraha maksmist seniselt 180 päevalt 270ni. Seda aega võib pikendada veel 90 päeva võrra, kui töötu pole 270 päeva jooksul temast olenemata põhjusel tööd leidnud.
Positiivne on, et enam ei kehti 60päevane ooteperiood töötu abiraha saamiseks inimestele, kes lahkuvad viimaselt töökohalt omal algatusel. Sageli on lahkumine tingitud ju tööandja survest.
Lisaks korrastas seadus töötuna arveloleku korda, samuti ühekordse toetuse ning õppestipendiumi maksmist tööhõiveameti kaudu.
Sotsiaalharta I ja X artikli täitmisele on suunatud ka tööturuteenuste seadus, mis jõustus 1.oktoobrist. See reguleerib tööturuteenuste osutamist tööotsijale ja tööandjale.
Seadus kohustab teavitama tööturu olukorrast ja tööturukoolituse võimalustest, käsitleb töövahendust, -turukoolitust (vähemalt 80 tundi koolitsuses osalenutele makstakse kuus 600 kr stipendiumi), kutsenõustamist, tööturutoetust töötule ettevõtluse alustamiseks (kuni 10 000 kr) ja tööandjale väiksema konkurentsivõimega (nt puudega inimene; eelarveprojektis 3 mln, tänavu 2 mln) isiku töölerakendamiseks ja hädaabitöid (tunnitasu alammäär abiraha saajal 5.90, teistel 8.25).
Võrreldes senisega laienesid võimalused pöörduda tööhõiveameti poole ja sealt teenust saada. Seda võivad nüüd teha need, kes on saanud vallandamisteate. Üle 12 kuu tööta olnutel on võimalik taotleda täiend- või ümberõpet.
Paraku ei kaota ükski seadus töötust nõiavitsa kombel ? ilmselt on mingi tööpuudus konkurentsi püsimiseks tööturul ka vajalik ? ega lahenda koheselt kõiki probleeme. Küll annab see võimalused, täpsed ülesanded ja kohustused tegutsemiseks vastavatele institutsioonidele: tööturuametile, tööhõiveametitele, eraõiguslikele juriidilistele isikutele ja äriregistrisse kantud FIEdele, kel vastav tegevusluba.
Tänavune eelarve andis aktiivseteks tööturumeetmeteks (töötute koolitus jt) 49,2 mln kr, 2001.a projektis on selleks 57,7 mln. Ühelt poolt on tõus positiivne. Teisalt saab vahendeid juurde ainult töötute koolitus (kasv umbes kolmandik). Teiste meetmete rahastamine jääb pea senisele tasemele. Hädaabitööde finantseerimisest on riik loobunud, see anti üle hädaabitöö tellijale. Kui arvestada töötuse plahvatuslikku kasvu ja kavandatud tööturuteenuste mahtu, teeb see kulutusi ühe töötu kohta veidi üle 600 kr aastas. Sellega kedagi eriti ei koolita, ümber ei õpeta ja tööturule tagasi ei too.
Riiklik tööhõive tegevuskava (IV kvartal 2000?2001) kiideti äsja heaks. Paraku ei tea keegi, millal see tulemusi annab. Kui seaduse poole pealt vaadata, siis nagu täidame sotsiaalhartat, kui rahakoti poolt vaadata, siis mitte.