Majandusotsuste langetamiseks on vaja teada, kui suureks kujuneb lähitulevikus nii üksikisiku kui ettevõtte maksukoormus ehk kas maksumaksja sissetulek suureneb või väheneb.

Olulise osa riigieelarvelistest tuludest moodustavad maksutulud: 1999. a eelarvesse kavandati maksutulude osakaaluks 83,7%, 2000. a on see näitaja 89,8% ja 2001. a projekti järgi moodustaksid maksud riigieelarvelistest tuludest 91,7%.

Märkimisväärne on seik, et tänavu 9 kuuga on laekunud maksutulu 71,2%, tulu varadelt vaid 61,2% kavandatust. Seega vaatamata majanduskasvule pole oodata selle aasta riigieelarve ületäitumist, tõenäolisem võib olla puudujääk.

2001. a eelarve maht on võrreldes 2000. a suurenenud 3,6%. Arvestades asjaolu, et prognoositav inflatsioonimäär ületab järgmisel arvestusperioodil 5%, siis on riigieelarve mahu kasv tegelikult olematu.

Kuna 2002. a on kavandatud (rahandusministri seisukohale toetudes) suurendada eelarvekulusid ? pensionide ning ilmselt ka sotsiaaltoetuste tõus, lisaks iga-aastane haridus-, teadus-, kultuuri-, meditsiini-, korrakaitse- jt riigitöötajate palgatõus, peaks riigieelarve maht ülejärgmisel eelarveperioodil suurenema vähemalt 6-7%.

Kuna riigieelarve tulude peamine allikas on maksud, langetab valitsus tõenäoliselt otsuse maksukoormuse tõusuks 2001. a jooksul, kaaludes järgmisi võimalusi:

- tõsta kehtivaid makse

ümber kujundada makse

kehtestada uusi makse.

Sotsiaalmaks moodustab 2000. a riigieelarve maksutuludest 41%.

Ilmselt oleks võimalik suurendada sotsiaalmaksumäära nii, et täiendav koormus jaguneks tööandja ja töövõtja vahel.

Käibemaks moodustab 2000. a maksutulust 30%.

Maksumäära suurendamisel 1?2% võrra jääb Eestis kehtiv määr ikkagi madalamaks kui Põhjamaades (vt tabel).

Üksikisiku tulumaks teeb 12% tänavuse riigieelarve maksutuludest.

Maksutulude suurendamine üksikisiku tulumaksu osas eeldaks poliitilist otsust ? astmelise tulumaksu kehtestamist.

Aktsiis ? 14% 2000. a riigieelarve maksutuludest.

Arvestades, et aktsiisi on nii 1999. a (74,4%) kui 2000. a (9 kuuga 52,1%) eeldatust vähem laekunud, ei annaks aktsiisitulude paisutamine vajalikku tulemust.

Seega oleks 2002. a eelarve mahtu maksutulude osas kõige lihtsam suurendada tõstes käibemaksu määra. Sotsiaalmaksukoorma suurendamine ning astmelise tulumaksu sisseseadmine tekitaksid ilmselgelt tugevat vastuseisu.

Ettevõtte tulumaks teeb 2000. a eelarve maksutuludest 2,6%. Ettevõtte tulumaks kujundatakse ümber kasumimaksuks ? investeerimata kasum maksustatakse.

Kui rääkida uute maksude kehtestamisest, siis seatakse sisse kas kapitali-, tarbimis-, kinnisvara- või peamaks. Siinkohal võiks meelde tuletada maksuaksioomi: parim maks on vana maks. Selge on aga üks ? koos maksukoormuse suurenemisega minu kui maksumaksja sissetulek väheneb.