Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eelarve ja maksukoorem
Majandusotsuste langetamiseks on vaja teada, kui suureks kujuneb lähitulevikus nii üksikisiku kui ettevõtte maksukoormus ehk kas maksumaksja sissetulek suureneb või väheneb.
Olulise osa riigieelarvelistest tuludest moodustavad maksutulud: 1999. a eelarvesse kavandati maksutulude osakaaluks 83,7%, 2000. a on see näitaja 89,8% ja 2001. a projekti järgi moodustaksid maksud riigieelarvelistest tuludest 91,7%.
Märkimisväärne on seik, et tänavu 9 kuuga on laekunud maksutulu 71,2%, tulu varadelt vaid 61,2% kavandatust. Seega vaatamata majanduskasvule pole oodata selle aasta riigieelarve ületäitumist, tõenäolisem võib olla puudujääk.
2001. a eelarve maht on võrreldes 2000. a suurenenud 3,6%. Arvestades asjaolu, et prognoositav inflatsioonimäär ületab järgmisel arvestusperioodil 5%, siis on riigieelarve mahu kasv tegelikult olematu.
Kuna 2002. a on kavandatud (rahandusministri seisukohale toetudes) suurendada eelarvekulusid ? pensionide ning ilmselt ka sotsiaaltoetuste tõus, lisaks iga-aastane haridus-, teadus-, kultuuri-, meditsiini-, korrakaitse- jt riigitöötajate palgatõus, peaks riigieelarve maht ülejärgmisel eelarveperioodil suurenema vähemalt 6-7%.
Kuna riigieelarve tulude peamine allikas on maksud, langetab valitsus tõenäoliselt otsuse maksukoormuse tõusuks 2001. a jooksul, kaaludes järgmisi võimalusi:
- tõsta kehtivaid makse
ümber kujundada makse
kehtestada uusi makse.
Sotsiaalmaks moodustab 2000. a riigieelarve maksutuludest 41%.
Ilmselt oleks võimalik suurendada sotsiaalmaksumäära nii, et täiendav koormus jaguneks tööandja ja töövõtja vahel.
Käibemaks moodustab 2000. a maksutulust 30%.
Maksumäära suurendamisel 1?2% võrra jääb Eestis kehtiv määr ikkagi madalamaks kui Põhjamaades (vt tabel).
Üksikisiku tulumaks teeb 12% tänavuse riigieelarve maksutuludest.
Maksutulude suurendamine üksikisiku tulumaksu osas eeldaks poliitilist otsust ? astmelise tulumaksu kehtestamist.
Aktsiis ? 14% 2000. a riigieelarve maksutuludest.
Arvestades, et aktsiisi on nii 1999. a (74,4%) kui 2000. a (9 kuuga 52,1%) eeldatust vähem laekunud, ei annaks aktsiisitulude paisutamine vajalikku tulemust.
Seega oleks 2002. a eelarve mahtu maksutulude osas kõige lihtsam suurendada tõstes käibemaksu määra. Sotsiaalmaksukoorma suurendamine ning astmelise tulumaksu sisseseadmine tekitaksid ilmselgelt tugevat vastuseisu.
Ettevõtte tulumaks teeb 2000. a eelarve maksutuludest 2,6%. Ettevõtte tulumaks kujundatakse ümber kasumimaksuks ? investeerimata kasum maksustatakse.
Kui rääkida uute maksude kehtestamisest, siis seatakse sisse kas kapitali-, tarbimis-, kinnisvara- või peamaks. Siinkohal võiks meelde tuletada maksuaksioomi: parim maks on vana maks. Selge on aga üks ? koos maksukoormuse suurenemisega minu kui maksumaksja sissetulek väheneb.