Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eelarve ja maksukoorem

    Majandusotsuste langetamiseks on vaja teada, kui suureks kujuneb lähitulevikus nii üksikisiku kui ettevõtte maksukoormus ehk kas maksumaksja sissetulek suureneb või väheneb.
    Olulise osa riigieelarvelistest tuludest moodustavad maksutulud: 1999. a eelarvesse kavandati maksutulude osakaaluks 83,7%, 2000. a on see näitaja 89,8% ja 2001. a projekti järgi moodustaksid maksud riigieelarvelistest tuludest 91,7%.
    Märkimisväärne on seik, et tänavu 9 kuuga on laekunud maksutulu 71,2%, tulu varadelt vaid 61,2% kavandatust. Seega vaatamata majanduskasvule pole oodata selle aasta riigieelarve ületäitumist, tõenäolisem võib olla puudujääk.
    2001. a eelarve maht on võrreldes 2000. a suurenenud 3,6%. Arvestades asjaolu, et prognoositav inflatsioonimäär ületab järgmisel arvestusperioodil 5%, siis on riigieelarve mahu kasv tegelikult olematu.
    Kuna 2002. a on kavandatud (rahandusministri seisukohale toetudes) suurendada eelarvekulusid ? pensionide ning ilmselt ka sotsiaaltoetuste tõus, lisaks iga-aastane haridus-, teadus-, kultuuri-, meditsiini-, korrakaitse- jt riigitöötajate palgatõus, peaks riigieelarve maht ülejärgmisel eelarveperioodil suurenema vähemalt 6-7%.
    Kuna riigieelarve tulude peamine allikas on maksud, langetab valitsus tõenäoliselt otsuse maksukoormuse tõusuks 2001. a jooksul, kaaludes järgmisi võimalusi:
    - tõsta kehtivaid makse
    ümber kujundada makse
    kehtestada uusi makse.
    Sotsiaalmaks moodustab 2000. a riigieelarve maksutuludest 41%.
    Ilmselt oleks võimalik suurendada sotsiaalmaksumäära nii, et täiendav koormus jaguneks tööandja ja töövõtja vahel.
    Käibemaks moodustab 2000. a maksutulust 30%.
    Maksumäära suurendamisel 1?2% võrra jääb Eestis kehtiv määr ikkagi madalamaks kui Põhjamaades (vt tabel).
    Üksikisiku tulumaks teeb 12% tänavuse riigieelarve maksutuludest.
    Maksutulude suurendamine üksikisiku tulumaksu osas eeldaks poliitilist otsust ? astmelise tulumaksu kehtestamist.
    Aktsiis ? 14% 2000. a riigieelarve maksutuludest.
    Arvestades, et aktsiisi on nii 1999. a (74,4%) kui 2000. a (9 kuuga 52,1%) eeldatust vähem laekunud, ei annaks aktsiisitulude paisutamine vajalikku tulemust.
    Seega oleks 2002. a eelarve mahtu maksutulude osas kõige lihtsam suurendada tõstes käibemaksu määra. Sotsiaalmaksukoorma suurendamine ning astmelise tulumaksu sisseseadmine tekitaksid ilmselgelt tugevat vastuseisu.
    Ettevõtte tulumaks teeb 2000. a eelarve maksutuludest 2,6%. Ettevõtte tulumaks kujundatakse ümber kasumimaksuks ? investeerimata kasum maksustatakse.
    Kui rääkida uute maksude kehtestamisest, siis seatakse sisse kas kapitali-, tarbimis-, kinnisvara- või peamaks. Siinkohal võiks meelde tuletada maksuaksioomi: parim maks on vana maks. Selge on aga üks ? koos maksukoormuse suurenemisega minu kui maksumaksja sissetulek väheneb.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Soome pangajuhid ennustavad lühikest majanduslangust
Soome pangajuhtide arvates tuleb majanduslangus leebe ja kestab paar kvartalit, kirjutab Kauppalehti.
Soome pangajuhtide arvates tuleb majanduslangus leebe ja kestab paar kvartalit, kirjutab Kauppalehti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.