Ülevõtjad on jälle tegutsemas

Oktoobri lõpus esitati Tallinna linnakohtu registriosakonnale alkoholitootja ASi Remedia endise nõukogu esimehe, praeguse nõukogu liikme Kaido Kama allkirjaga notariaalselt tõestatud avaldus, kus paluti juhatusest tagasi kutsuda Ülle Kirss, kustutada juhatuse esimehe Indrek Kirsi ainuisikuline esindusõigus ning juhatusse määrata ainuisikulise esindusõigusega Avo Kask.

Nii Kaido Kama kui notar Marika Rei allkiri ja pitser olid võltsitud.

Pettus tuli päevavalgele, kui äriregistri töötaja leidis avalduses vormistusvigu, lisaks äratas tema tähelepanu seik, et Kaido Kama oli allkirja andmise kuupäeval ja on ka praegu purjejahiga Lennuk ümbermaailmareisil.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude osakonna ülemkomissar Indrek Tibar tunnistas, et järsult sagenenud võltsingute põhjal on ühe järeldusena võimalik, et tegu võib olla kontaktis olevate isikutega. ?Sellise järelduse tõesti teha annab,? möönis Tibar.

Justiitsministeeriumi registritalituse juht Viljar Peep ütles, et kui enne 1998. aasta juulit, mil kehtestati paljudele dokumentidele notariaalse tõestamise nõue, oli firmades võimu võtmine sagedasem, siis pärast uuendusi jäi neid harvemaks.

Samas tunnistas ta, praegu on justiitsministeeriumil taas paar kahtlast juhtumit, mis näivad vaenuliku ülevõtmisena.

?Konkreetsel juhul tahtsid sulid tuntud tegijale näpud taha panna, ma pole sellist skeemi enne kohanudki,? kommenteeris Viljar Peep ASi Remedia nõukogu esimehe allkirja võltsimist.

?Klassikaliselt aetakse kokku fiktiivne aktsionäride koosolek, mis vahetab nõukogu, mis omakorda vahetab juhatuse,? rääkis Peep.

Sarnast skeemi kasutasid ka firmade vaenulike ülevõtjatena kuulsaks saanud Ahti Kullervo-Jõgi ja paar aastat tagasi tapetud Jaak Veike, kes müüsid maha ülevõetud firmade kinnisvara.

Peebu sõnul on Remedia skeemi puhul probleemiks, et registris pole tavaliselt nõukogu esimehe allkirja näidist, mida saaks kontrollida. Osaühingute ülevõtmine on Peebu sõnul keerulisem.

Lisaks on võimalus kergelt üle võtta mittetulundusühingute varasid, sest ametiühingute keskliidu juhi Kadi Pärnitsa survel tehtud seadusemuudatuse kohaselt kaotati mitme toimingu teostamiseks notariaalse tõestamise nõue, mis teeb allkirjade võltsimise lihtsamaks.

Notar Marika Rei, kelle allkirja ja pitserit Remedia skeemi puhul võltsiti, ütles, et ta on ennegi näinud oma võltsitud allkirju. ?Paha tunne on,? ütles ta.

?Tänu äriregistri tublidele töötajatele tuli pettus välja, eks nad teavad enam-vähem pitsati löömise kohta ja teksti paigutust dokumendil,? leidis notar.

Lisaks olid võltsavaldusel ka vormistusvead. ?Huvitav, et nad (võltsijad ? toim.) ei tulnud selle peale, et Kama pole üldse vahepeal Eestis käinud,? lisas Rei.

Tallinna linnakohtu registriosakonna juhataja Noona Alas sõnas, et äriregistris avastatakse võltsinguid harva.