Kaivo Kopli • 10. detsember 2000 kell 22:00

Kitsaskohad toit ja tuhamäed

Kuigi Eestis pole üheselt võetavaid arvestusi kuludest, mis Eestil Euroopa Liidu tõttu teha tuleb, kinnitavad nii Eurointegratsioonibüroo nõunik Paavo Palk kui ka ettevõtete juhid, et kõige kallimalt tuleb eurokõlblikkus kätte toidukäitlejatel. Kulutuste kogusummaks on nimetatakse kuni 4 miljardit krooni.

Eesti Kalaliidu tegevdirektori Valdur Noormägi andmetel kulub kalatöötlejail euronormide täitmiseks 1,3 miljardit. Enam investeeringuid vajavad hooned ja katlamajad (800 mln), järgnevad seadmed (270 mln) ja hügieeninõuete täitmine (160 000).

Samas on kalatöötlejad olnud küllaltki aktiivsed Euroopa Liidu nõuetega arvestajad. ?Juba praegu on akrediteeritud 21 ettevõtet, lisandub veel kolm,? kinnitas Noormägi. Kokku on Eestis 127 kalatöötlejat, millest osa küll varjusurmas. ?Arvan, et aastal 2003 vastab nõuetele 40?50 ettevõtet, ülejäänud lähevad ajalukku,? rääkis Noormägi.

Euroettevalmistustega on ühele poole jõudnud ka seitse piimatöötlejat, palju hullem on olukord lihatööstuses. ?Eestis on 7?8 lihatööstust, kellel on tõenäoline oma tootmine Euroopas kehtivate normidega vastavusse viia,? väitis ASi Valga Liha- ja Konservitööstus juht Elmut Paavel. See tähendab, et ülejäänud ettevõtetel, kellest 192 on väiketapamajad, tuleb uksi kinni panema hakata.

Kurvas olukorras on ka kodumaine keemiatööstus ehk põlevkivikeemia. ?Kuigi mõnda toodet valmistatakse Eestis juba 70 aastat, pole neid Euroopa keemiliste ainete loetelus,? tõdes Viru Keemia Grupi tehnikadirektor Rein Rahe. Et Eesti ained Euroopas heaks kiidetaks, kuluks iga aine kohta umbes 2 miljonit krooni. ?Aga neid on kümmekond,? väitis Raie.

Tõsisem probleem on saastamine. Poolkoksi ladustamine linnalähedasele tuhamäele läheb lähiaastatel seitse korda kallimaks, tõstes praegu 100 krooni maksva põlevkivitonni hinda 40 krooni võrra. ?See lööb meil jalad alt,? tõdes Raie.

Asjatundjad ei näe teises majandusharudes standardite täitmisega suuri probleeme. Eurointegratsioonibüroo nõuniku Paavo Palgi andmetel on Eestis vastu võetud juba umbes 5000 standardit Euroopa Liidu 7000st. ?Enamik tööstusest toodab allhankelise iseloomuga tooteid, mida valmistatakse tellija tehniliste nõuete kohaselt,? ütles Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu tegevdirektori asetäitja Rünno Lumiste.

Majandusse tehtavate investeeringutega võrreldes on hoopis suuremad keskkonna-alased kulutused. Mõne probleemi lahendamise perspektiivid on hirmutavad. ?Ei teagi täpselt, mis Kohta-Järve mustade tuhamägedega ette võtame,? tõdes keskkonnaministeeriumi asekantsler Allan Gromov. ?Kui uskuda nõudeid sõna-sõnalt, tuleb tuhamäed ajutiselt kõrvale tõsta, valmistada veekindel ekraan, siis tuhamägi tagasi tõsta, katus peale ehitada ja mägi haljastada.? Asjaga tuleks ühele poole jõuda aastaks 2006.

Jäätmemajanduse (praegused prügilad tuleb sulgeda aastaks 2013) probleemide kõrval tuleb lahendada ka joogivee kättesaadavus ja kvaliteet ning heitvee puhastamine. ?Joogivesi peab kõikjal Euroopas olema ühesugune,? kinnitas Gromov.

Reformid edenevad visalt

Laienemine on tõsine katsumus

Eestit hiiglaslikud abirahad ja investeeringud ELis ei oota

Hetkel kuum