• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 13.12.00, 15:52
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Peter Lõhmus: finantsjärelevalve valitsuse alluvusse viimine põhjendamatu

Endine keskpanga asepresidendi Peter Lõhmuse hinnangul on finantsjärelevalve viimine valitsuse alluvusse praegu välja toodud argumentide alusel põhjendamatu, pigem võiks finantsjärelevalve moodustada Eesti Panga juurde.
Mida teha põhiseaduse ja moraalselt vananenud Eesti Panga seaduse tõlgendusega, mille alusel antakse keskpangale õigus teha krediidipoliitikat, kuid mitte rahapoliitika usaldusväärsusega seotud järelvalvet?, küsib poliitikauuringute keskuse Praxis juht Peter Lõhmus homse Äripäeva kommentaariküljel.
Järgneb kokkuvõte kommentaarist:
Kahtlemata võib tagantjärele nuriseda ka meie keskpanga järelvalve tegevuse nüansside üle. Kuid probleemideringi olemuse mõistmiseks võiks huvi pakkuda küsimus, kas näiteks Maapanka oleks üldse suletud arvestades tolleaegset valitsusparteide koosseisu? Või milline näeks välja pangajärelvalve professionaalne kaader, kui ta väärtpaberijärelvalvega sarnastel alustel arenenuks?

Artikkel jätkub pärast reklaami

Koorub välja vähemalt kolm järeldust. Esiteks, finantsjärelvalve pole võrreldav oma olemuselt teiste riiklike järelvalvetega - vead erinevates järelvalveorganites võivad viia oluliselt erinevate tagajärgedeni. Teiseks, rahapoliitika edukus on üha rohkem sõltuv finantssektori tugevusest. Kolmandaks, oma olemuselt majanduse vereringena käsitletav finantssektor tõmbab imelisel kombel ligi poliitilisi huvigruppe. Kontrollida tahetakse nii laenamist kui ka raskustes olevate institutsioonide saatust. Viimane pakub huvi vältimaks raskete, kuid oluliste sammude tegemist poliitiliselt ?ebakorrektsel? ajal. Mis omakorda tähendab, et järelvalvete sõltuvusel ning institutsionaalsel alluvusel on tugev seos.
Arenenud riikide statistika põhjal jagunevad pangandus- või ühinenud finantsjärelvalved enam-vähem võrdselt kolme institutsionaalse vormi vahel: valitsus, keskpank ja eraldiseisev institutsioon. Selle taustal on kurb, et meil on järelvalvete ülesehitusel kaalukeeleks saanud vaid kitsad seadusepügalate tõlgendused, millega püütakse järjekindlalt tuua järelvalved valitsuse alluvusse.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 15 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele