• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Peter Lõhmus: finantsjärelevalve valitsuse alluvusse viimine põhjendamatu

    Endine keskpanga asepresidendi Peter Lõhmuse hinnangul on finantsjärelevalve viimine valitsuse alluvusse praegu välja toodud argumentide alusel põhjendamatu, pigem võiks finantsjärelevalve moodustada Eesti Panga juurde.

    Mida teha põhiseaduse ja moraalselt vananenud Eesti Panga seaduse tõlgendusega, mille alusel antakse keskpangale õigus teha krediidipoliitikat, kuid mitte rahapoliitika usaldusväärsusega seotud järelvalvet?, küsib poliitikauuringute keskuse Praxis juht Peter Lõhmus homse Äripäeva kommentaariküljel.
    Järgneb kokkuvõte kommentaarist:
    Kahtlemata võib tagantjärele nuriseda ka meie keskpanga järelvalve tegevuse nüansside üle. Kuid probleemideringi olemuse mõistmiseks võiks huvi pakkuda küsimus, kas näiteks Maapanka oleks üldse suletud arvestades tolleaegset valitsusparteide koosseisu? Või milline näeks välja pangajärelvalve professionaalne kaader, kui ta väärtpaberijärelvalvega sarnastel alustel arenenuks?
    Koorub välja vähemalt kolm järeldust. Esiteks, finantsjärelvalve pole võrreldav oma olemuselt teiste riiklike järelvalvetega - vead erinevates järelvalveorganites võivad viia oluliselt erinevate tagajärgedeni. Teiseks, rahapoliitika edukus on üha rohkem sõltuv finantssektori tugevusest. Kolmandaks, oma olemuselt majanduse vereringena käsitletav finantssektor tõmbab imelisel kombel ligi poliitilisi huvigruppe. Kontrollida tahetakse nii laenamist kui ka raskustes olevate institutsioonide saatust. Viimane pakub huvi vältimaks raskete, kuid oluliste sammude tegemist poliitiliselt ?ebakorrektsel? ajal. Mis omakorda tähendab, et järelvalvete sõltuvusel ning institutsionaalsel alluvusel on tugev seos.
    Arenenud riikide statistika põhjal jagunevad pangandus- või ühinenud finantsjärelvalved enam-vähem võrdselt kolme institutsionaalse vormi vahel: valitsus, keskpank ja eraldiseisev institutsioon. Selle taustal on kurb, et meil on järelvalvete ülesehitusel kaalukeeleks saanud vaid kitsad seadusepügalate tõlgendused, millega püütakse järjekindlalt tuua järelvalved valitsuse alluvusse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Doris Põld: kas riik sunnib tööandja mulle voodisse?
Seadusemuudatus, millega tööandjal tekiks kohustus kujundada töötajate kaugtöö töökohad, tooks täiesti kasutu administratiivse jändamise ning segaks kümnete või sadade tuhandete inimeste elu, kirjutab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Doris Põld.
Seadusemuudatus, millega tööandjal tekiks kohustus kujundada töötajate kaugtöö töökohad, tooks täiesti kasutu administratiivse jändamise ning segaks kümnete või sadade tuhandete inimeste elu, kirjutab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Doris Põld.
Megatehing: ambitsioonikas kiibitootja ostis tarkvarafirma Aasta suuruselt teine diil
Kiibitootja Broadcom teatas täna, et ostab pilveteenuste tarkvarafirma VMware. Tehingu maht on 61 miljardit ning tegemist on Broadcomi ja kiibisektori jaoks seni ühe suurima tehinguga, vahendab Reuters.
Kiibitootja Broadcom teatas täna, et ostab pilveteenuste tarkvarafirma VMware. Tehingu maht on 61 miljardit ning tegemist on Broadcomi ja kiibisektori jaoks seni ühe suurima tehinguga, vahendab Reuters.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Teenusepakkujad ja kauplused koonduvad kesklinnast äärelinnadesse
Pandeemia ja võimalus kodukontorites töötada on vähendanud inimeste liikumist linnakeskustesse. Suurenenud on soov ja vajadus leida teenusepakkujaid kodule lähemalt, mitte sõita panga, kindlustuse, juuksuri, keemilise puhastuse külastamiseks või ostlemiseks kesklinna.
Pandeemia ja võimalus kodukontorites töötada on vähendanud inimeste liikumist linnakeskustesse. Suurenenud on soov ja vajadus leida teenusepakkujaid kodule lähemalt, mitte sõita panga, kindlustuse, juuksuri, keemilise puhastuse külastamiseks või ostlemiseks kesklinna.
Võlgnike keskmine vanus viitab olulisele probleemile
Eesti keskmine võlgnik on 43aastane, mis viitab finantsekspertide sõnul sellele, et 30 aastat tagasi on jäänud olulised finantsteadmised omandamata. Seetõttu nähakse koolides finantskirjaoskuse edendamises lahendust kasvanud võlgnike probleemile, selgus saates „Triniti eetris“.
Eesti keskmine võlgnik on 43aastane, mis viitab finantsekspertide sõnul sellele, et 30 aastat tagasi on jäänud olulised finantsteadmised omandamata. Seetõttu nähakse koolides finantskirjaoskuse edendamises lahendust kasvanud võlgnike probleemile, selgus saates „Triniti eetris“.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.