Tõnis Arnover • 14. detsember 2000 kell 22:00

Ungari tihendab suhtlust Eestiga

Ungari on pärast selle aasta algul Eestis saatkonna avamist alustanud Eestiga väga aktiivset poliitilist suhtlemist. Kevadel käis Eestis Ungari peaminister Viktor Orban ja nüüd oli riigivisiidil president Ferenc Madl, mis oli suve lõpus ametisse asunud presidendi esimesi välisvisiite.

Eesti, Ungari ja Soome president kohtusid visiidi eel Helsingis soome-ugri rahvaste III maailmakongressil, kus ühiselt lubati hoolt kanda soome-ugri identiteedi tugevdamise eest. Ferenc Madli sõnade kohaselt ongi just keel ja kultuur sidunud meie rahvaid minevikus ja tänapäeval, rõhutades Tartu Ülikooli suurt osa ungari kultuuri tutvustamisel ja Karpaadi ungarlastele hariduse andmisel. Tema visiidi ajal kirjutati alla kõrgkoolidevahelise koostöö programmile.

?Kui meie kultuurisidemed on ülihead, siis majandussuhete ja turismi edendamisel on veel palju arenguruumi,? väitis Ferenc Madl pressikonverentsil. Praegu on ettevalmistamisel mitu koostöölepet, mille eesmärk on soodustada kahe riigi kaubavahetust ja investeeringuid ning turismi. Samuti tahab NATO liikmeks olev Ungari tugevdada kontakte kahe riigi kaitsejõudude vahel, et hõlbustada Eesti pääsu NATOsse.

Presidenti saatnud Ungari turismijuht, majandusministeeriumi asekantsler Zoltan Budai ütles, et mitmetel Eestis toimunud kohtumistel arutas ta muu hulgas kahe riigi vahel katkenud lennuühenduse taastamise võimalust.

69aastane endine juuraprofessor Ferenc Madl vahetas presidendiametis välja riigi populaarseimaks poliitikuks tõusnud Arpad Gönczi.

Madli esivanemad on sakslased, kes asusid Mainzist Ungarisse elama aastal 1748, kui kuninganna Maria Theresia suunas Ungarisse saksa asunikke. Ferenc Madl ise on pärit Lääne-Ungari kuuelapselisest taluperest, ta on õppinud õigusteadust Budapesti ülikoolis ja täiendanud end Strasbourg?is.

Kogu oma akadeemilise karjääri kestel on Ferenc Madl tegelnud Euroopa integratsiooni küsimustega, mistõttu ta lubab presidendina rohkesti tähelepanu pöörata Euroopa ühinemise teemale.

Nii tema kui ka president Lennart Meri sõnasid, et kuigi Nice?i tippkohtumine ei suutnud ELi institutsioonireformidega kõige paremini toime tulla, andis see kandidaatriikidele kindlustunde ühenduse peatse laienemise suhtes, kus Ungari ja Eesti väljavaated on väga head.

Ungari on üks edukamaid reformiriike, mistõttu teda on üha sagedamini hakatud mainima esimeste võimalike ELi pääsejate seas koos Sloveenia ja Eestiga. See loomulikult ei tähenda, et tal ei oleks nii majanduslikke ja poliitilisi probleeme.

Jätkuvalt valmistab Ungarile probleeme inflatsioon, mis eelmisel aastal oli 10% ja mille ohjeldamiseks oli keskpank sunnitud oktoobris tõstma intressimäära terve protsendi võrra. Seni on kõige aeglasemalt edenenud tervishoiureform, mis on avaldanud mõju tervishoiu kvaliteedile.

Sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasv esimesel poolaastal oli aasta arvestuses tubli 6%, tööstustoodang suurenes üheksa kuuga 20,3% ja kaubandusest 70% käis ELi riikidega. Otseste välisinvesteeringute maht esimesel poolaastal oli 15,45 mld Eesti krooni, kuid portfelliinvesteeringud on viimasel ajal vähenenud, mille põhjuseks peavad vaatlejad valitsuse populistlikke rünnakuid väliskapitaliga ettevõtete suhtes.

Ungaris on praegu võimul kolmeparteiline paremtsentristlik valitsus, mida juhib Viktor Orban. Sinna kuuluvad Fidesz, väikemaaomanike partei ja vabade demokraatide liit. Väikemaaomanike partei liikmetel on hiljuti olnud mitu korruptsiooniskandaali, mis on alandanud partei toetuse 6 protsendilt 3-le ja seadnud kahtluse alla valitsuse püsimise 2002. a valimisteni.

Szonda Ipsose korraldatud avaliku arvamuse küsitlusel toetas novembris opositsioonis olevaid sotsiaaldemokraate 44% ja Fideszit 34% vastanutest.

Hetkel kuum