Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Savisaare vari sumomaadluse kohal

    Kui rahalistes raskustes vaevleva Eesti Sumoliidu juhid sponsoreid otsivad, põrkuvad nad sageli suhtumise vastu, et te ju olete see Savisaare punt. Ometi oli Keskerakonna liider liidu presidendi rollis koos asepresidendi Erika Salumäega vaid kümme kuud ja ei teinud selle ajaga spordiala edendamiseks midagi. Käis vaid 1997. aastal koos ärimees Rein Kilgiga Jaapanis MMil. Pärast meie sumotoride suurt edu sama aasta EMil tegi Savisaar ettepaneku järgmise EMi korraldamisest Tallinnas. Kui aga selgus, et enne 1999. aastat suurvõistlust siia tuua ei jõua, kaotas poliitik asja vastu igasuguse huvi ja lõpuks toimus võistlus hoopis Kohtla-Järvel.
    ?Eks ta tahtis seda oma valimisvõitluses ära kasutada,? nendib liidu peasekretär Riho Rannikmaa. Juunis 1998 otsustasid Savisaar ja Salumäe sumoliidu maha jätta, põhjendades seda sammu ajapuudusega. Sest ajast ajab Eesti Sumoliit läbi presidendita.
    Eesti sumotorid on viimastel aastatel toonud maailmameistrivõistlustelt alati medaleid, peaaegu sama hästi on esinenud ka juuniorid. Meie edukaim meesmaadleja Aap Uspenski naases tänavu MMilt pronksiga, eelmisel aastal sai hõbemedali. Ta on neli aastat olnud maailma viie parima hulgas, praegu aga juhib edetabelit.
    Eesti Spordi Keskliidu koostatud rahastamistabelist nähtub, et saavutuspunktide järgi on sumomaadlus meil edukuselt kolmas spordiala, rahastamise pingereas aga alles 38., ühe punkti hinna järgi reastades koguni 54. Tänavu sai sumoliit riigilt toetust kõigest 54 200 krooni, tuleva aasta eelarves on 67 750 krooni. Samas maksab ainuüksi lennupilet Jaapanisse, kus toimub enamik rahvusvahelisi võistlusi, ühele sportlasele 12 000 krooni.
    Selle aasta MMile minekuks eraldas hasartmängumaksu nõukogu 50 000 krooni ja kultuurkapital 40 000 krooni lisaks. Rannikmaa on veendunud, et tulemus oleks olnud palju parem, kui oleks saanud suurvõistluste eel vastu võtta venelaste pakkumise ühiseks treeninglaagriks.
    Järgmisel aastal on Jaapanis kolm suurt võistlust, kuhu tuleks Eesti koondis kolme nais- ja kolme meessportlasega välja panna. Esialgsete arvestuste kohaselt napib Eesti Sumoliidul järgmisel aastal vähemalt miljon krooni.
    Eesti Spordi Keskliidu peasekretär Toomas Tõnise põhjendas tagasihoidlikku toetust sumomaadlusele vähese kandepinnaga. Eelmisel aastal harrastas seda Eestis viies klubis kokku vaid 74 inimest. Võrreldes näiteks 2000 ujuja või 5000 jalgpalluriga on seda muidugi vähe. Samas suurenes sumo kui eduka spordiala toetus tulevaks aastaks veerandi võrra, nagu kord ette näeb.
    Alaliitude rahastamisel lähtub keskliit Tõnise sõnul kolmest kriteeriumist: mil määral on spordiala harrastatav, noortele suunatud ja edukas. Sumol noortesüsteem tema hinnangul puudub, kõik tänased tegijad on saanud ettevalmistuse mõnel teisel alal.
    Liidu peasekretär Riho Rannikmaa vaidleb vastu, öeldes, et tänavu peeti Eesti meistrivõistlusi seitsmes vanuseklassis, igas 30 võistlejat. Sumo kandepinnaks võib tema hinnangul lugeda kõiki maadlusalasid. Rannikmaa sõnul ei pea paika ka keskliidu põhjendus, et sumo saab vähem raha, kuna pole olümpiaala, sest nii mõnigi teine mitteolümpiaala on riigilt rohkem toetust saanud. Näiteks eraldati tänavu orienteerumisele 216 700 krooni.
    Levinud on arusaam, et sumo on üks paksude sport. ?Siin on põhjus ja tagajärg segi aetud. Sumo ei tee kedagi paksuks, küll aga pakub see eneseteostuse võimalust neile, kes juba on ülekaalulised,? selgitab Rannikmaa.
    Sumos võisteldakse väga erinevates kaalukategooriates, näiteks kaalub meie naismaadleja Annely Ristmets kõigest 65 kilo ja näeb väga hea välja.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.