Sirje Niitra • 17. detsember 2000 kell 22:00

Savisaare vari sumomaadluse kohal

Kui rahalistes raskustes vaevleva Eesti Sumoliidu juhid sponsoreid otsivad, põrkuvad nad sageli suhtumise vastu, et te ju olete see Savisaare punt. Ometi oli Keskerakonna liider liidu presidendi rollis koos asepresidendi Erika Salumäega vaid kümme kuud ja ei teinud selle ajaga spordiala edendamiseks midagi. Käis vaid 1997. aastal koos ärimees Rein Kilgiga Jaapanis MMil. Pärast meie sumotoride suurt edu sama aasta EMil tegi Savisaar ettepaneku järgmise EMi korraldamisest Tallinnas. Kui aga selgus, et enne 1999. aastat suurvõistlust siia tuua ei jõua, kaotas poliitik asja vastu igasuguse huvi ja lõpuks toimus võistlus hoopis Kohtla-Järvel.

?Eks ta tahtis seda oma valimisvõitluses ära kasutada,? nendib liidu peasekretär Riho Rannikmaa. Juunis 1998 otsustasid Savisaar ja Salumäe sumoliidu maha jätta, põhjendades seda sammu ajapuudusega. Sest ajast ajab Eesti Sumoliit läbi presidendita.

Eesti sumotorid on viimastel aastatel toonud maailmameistrivõistlustelt alati medaleid, peaaegu sama hästi on esinenud ka juuniorid. Meie edukaim meesmaadleja Aap Uspenski naases tänavu MMilt pronksiga, eelmisel aastal sai hõbemedali. Ta on neli aastat olnud maailma viie parima hulgas, praegu aga juhib edetabelit.

Eesti Spordi Keskliidu koostatud rahastamistabelist nähtub, et saavutuspunktide järgi on sumomaadlus meil edukuselt kolmas spordiala, rahastamise pingereas aga alles 38., ühe punkti hinna järgi reastades koguni 54. Tänavu sai sumoliit riigilt toetust kõigest 54 200 krooni, tuleva aasta eelarves on 67 750 krooni. Samas maksab ainuüksi lennupilet Jaapanisse, kus toimub enamik rahvusvahelisi võistlusi, ühele sportlasele 12 000 krooni.

Selle aasta MMile minekuks eraldas hasartmängumaksu nõukogu 50 000 krooni ja kultuurkapital 40 000 krooni lisaks. Rannikmaa on veendunud, et tulemus oleks olnud palju parem, kui oleks saanud suurvõistluste eel vastu võtta venelaste pakkumise ühiseks treeninglaagriks.

Järgmisel aastal on Jaapanis kolm suurt võistlust, kuhu tuleks Eesti koondis kolme nais- ja kolme meessportlasega välja panna. Esialgsete arvestuste kohaselt napib Eesti Sumoliidul järgmisel aastal vähemalt miljon krooni.

Eesti Spordi Keskliidu peasekretär Toomas Tõnise põhjendas tagasihoidlikku toetust sumomaadlusele vähese kandepinnaga. Eelmisel aastal harrastas seda Eestis viies klubis kokku vaid 74 inimest. Võrreldes näiteks 2000 ujuja või 5000 jalgpalluriga on seda muidugi vähe. Samas suurenes sumo kui eduka spordiala toetus tulevaks aastaks veerandi võrra, nagu kord ette näeb.

Alaliitude rahastamisel lähtub keskliit Tõnise sõnul kolmest kriteeriumist: mil määral on spordiala harrastatav, noortele suunatud ja edukas. Sumol noortesüsteem tema hinnangul puudub, kõik tänased tegijad on saanud ettevalmistuse mõnel teisel alal.

Liidu peasekretär Riho Rannikmaa vaidleb vastu, öeldes, et tänavu peeti Eesti meistrivõistlusi seitsmes vanuseklassis, igas 30 võistlejat. Sumo kandepinnaks võib tema hinnangul lugeda kõiki maadlusalasid. Rannikmaa sõnul ei pea paika ka keskliidu põhjendus, et sumo saab vähem raha, kuna pole olümpiaala, sest nii mõnigi teine mitteolümpiaala on riigilt rohkem toetust saanud. Näiteks eraldati tänavu orienteerumisele 216 700 krooni.

Levinud on arusaam, et sumo on üks paksude sport. ?Siin on põhjus ja tagajärg segi aetud. Sumo ei tee kedagi paksuks, küll aga pakub see eneseteostuse võimalust neile, kes juba on ülekaalulised,? selgitab Rannikmaa.

Sumos võisteldakse väga erinevates kaalukategooriates, näiteks kaalub meie naismaadleja Annely Ristmets kõigest 65 kilo ja näeb väga hea välja.

Hetkel kuum