Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuhu jäi suurmees Ragnar Nurkse?

    Kuigi lõppeva sajandi suurkujud valiti millenniumijoovastuses Eestis ja enamasti mujalgi aasta ette ära, pole sellest katki midagi ? 99 aastat oli siiski piisavalt pikk aeg, et võtta viimase hetke juhutulijailt võimalus reele hüpata. Oli muuga, kuidas oli, aga vähemalt majandusmeeste ja majandusteadlaste poolelt vääriks üks viga kui mitte parandamist, siis vähemalt selgeks rääkimist küll.
    See, et neil läks Eesti suurmeeste valikul enam kui nigelalt, on enesestmõistetav. Majanduses ainuvõimalikuna maailma mõõdupuid koduste tegemiste ja tegijate puhul kasutades jõudnuks siin parimal juhul üksnes kiibitsemiseni. Eks seetõttu jäigi Eesti sajandi suurkujude valimisel sõelale lõpuks vaid üks eeskätt majandusega seotud mees ? igat masti ühiskonnategelaste seas 20. koha pälvinud Siim Kallas.
    Veelgi halvemini läks majandusteadlastel teadlaste omavahelises konkurentsis. Siingi õigustatult, sest viimane poolsajand muutis koduse majandusteaduse pigem millegi ideoloogia valdkonda liigendatava kehastuseks.
    Samas on aga majandusteadus see, mis on andnud eesti verd mehe, kes võinuks olla kõige lähemal Nobeli teaduspreemiale, mis sest, et ?üksnes? majanduspreemiale. Tema nimi on Ragnar Nurkse. Nurkse puhul peab üheselt paika kõnekäänd ?ükski prohvet pole kuulus omal maal?. Pealegi lahkus 5. oktoobril 1907 Käru vallas eestlasest isa ja rootslasest ema pojana sündinud Ragnar Nurkse juba 1928. aastal Eestist, et jätkata Tartus alanud õpinguid Edinburghis ja hiljem ka Viinis, kus ta teed ristusid kas või selliste austria koolkonna esimese suurusjärgu tähtedega nagu Ludwig von Mises ja Friedrich A. von Hayek.
    1934. aastal kandideeris Nurkse omal algatusel edukalt Rahvasteliidu Sekretariaati, kus töötas 1945. aastani. Seal tehtust kasvas välja 1944. aastal Rahvasteliidu egiidi all ilmunud ja hiljem klassikaks kujunenud raamat ?International Currency Experience. Lessons of the Inter-War Period?.
    Selle kahe maailmasõja vahelise maailma rahandussuhetele pühendatud tööga avas Nurkse fikseeritud valuutakursside eestkostjana igavese väitluse teemal ?fikseeritud versus ujuv vahetuskurss?.
    Juba ainuüksi selle uurimusega, millele hiljem lisandusid eeskätt rahvusvahelise kaubanduse, majanduskasvu ja arenguriikidega seotu, väärib Nurkse võrdlust mulluse Nobeli laureaadi Robert Mundelliga, seda kas või Bretton Woodsi kontekstis. Kahjuks jõuti Nobeli majanduspreemiateni alles 1969. aastal.
    Nimetatud raamatule viitamist peab auasjaks iga endast lugupidav rahvusvahelisele majandusele või rahvusvahelistele rahandussuhetele pühendatud raamat. Olgu selle autoriteks Wilfred J. Ethier, Harold James, Hans-Joachim Jarchow, Paul R. Krugman, Manfred Willms või kes tahes. Viidatakse seejuures just Nurksele, mis sest, et kõnealuse raamatu kaanelt mehe enda nime ei leia.
    Ragnar Nurkse suurust näitab seegi, et ta on pälvinud personaalse artikli maailma kõige hinnatumas Palgrave majandusleksikonis. Seejuures on talle pühendatu näiteks poole pikem Ludwig Erhardi omast, kelle sakslased valisid maailma 20. sajandi kõige tuntumaks majandusteoreetikuks ja -poliitikuks.
    Samavõrra enesestmõistetavalt on Nurkse ainsa eestlase ja seejuures väheste eurooplastena väärinud koha Mark Blaugi maailmamainega leksikonis Who´s Who in Economics. Nurkse kodusteks ?saavutusteks? jäävad seevastu isikuartiklid entsüklopeedia viimases väljaandes ja tema kui Rahvasteliidu ametniku mainimine Vahur Made raamatus ?Külalisena maailmapoliitikas?.
    Rahvasteliidust siirdus Nurkse Ameerikasse, kus talle pakuti kõrgeid ametiposte äsjaloodud Rahvusvahelises Valuutafondis. Nurkse otsustas siiski New Yorki Columbia ülikooli majandusprofessori koha kasuks, kus töötas kuni surmani 6. mail 1959.
    Kui tulla tagasi Eesti 20. sajandi teadlastest suurmeeste juurde, siis ainus, kes kannatanuks vahest välja võrdluse Ragnar Nurksega, olnuks aastasaja esinumbriks valitud Juri Lotman.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
USA börsi aktsiad langesid viimase 22 kuu madalaimale tasemele
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Soome sulgeb öösel piiri Vene turistidele
Soome valitsus teatab pärastlõunasel pressikonverentsil uued piiriregulatsioonid, millega Venemaalt saabujate arv võib väheneda poole võrra, kirjutab Helsingin Sanomat.
Soome valitsus teatab pärastlõunasel pressikonverentsil uued piiriregulatsioonid, millega Venemaalt saabujate arv võib väheneda poole võrra, kirjutab Helsingin Sanomat.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.