Asutati vangidele tööd otsima hakkav aktsiaselts

Sõerile valmistab muret vangide töö kvaliteet. Varasemate kuldsete kätega meeste asemel, kes tegid imetabastest materjalidest külm-ja tulirelvi laias valikus, on narkosõltlastest noorukid, kelle oskused ja töötahe on olematud. Siiski tööd on ja selle eest hoolitseb ka seadusemuudatus, millega vangide töö puhul hakkab riigihanke miinimum poolest miljonist kroonist.

Ämari vanglast ämbreid ja aiatööriistu ostev Richard Kitsing sattus omalaadi töödejuhendajaks. ?Muidu poleks kaupa välja tulnud,? ütles Kitsing. Tema hinnangul on kolmandik vange väga hea meelega nõus töötama ning peamised raskused on vangidel oskuste omandamisega: ?Kui midagi ära õpivad, saavad hakkama.?

Oma töödejuhendajaks saamist ei pea ärimees suureks asjaks. Teeb ta seda vabast tahtest, sest senine Nõukogude ajast pärit riiklik struktuur ei suuda kuidagi töötegemist käima lükata. Uuele ettevõttele paneb Kitsing suuri lootusi.

Mõte luua eraldi vangide tööga tegelev äriühing hakkas idanema eelmise aasta kevadel. Eeskuju võeti Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast, kus sellised ettevõtted on juba pikk traditsioon. USA vanglates tegutsev Unicor rajati 1934. aastal ja see toodab kõiki tarbeesemeid, mida föderaalvalitsus vajab. Valitsusasutuste kohustus on enne hanke teostamist osta Unicomi toodetud kaupu. Näiteks on vangide töö kuulsad ameerika sõjaväelaste plastkiivrid ja mundrid.

Ka tasuvuse hinnang põhineb jänkide kogemusel. Kui mittetöötavatest vangidest satub tagasi kongi 20?30%, siis töötavatest süüdimõistetutest näeb päikest läbi trellide taas vaid 2?3%. Loomulikult on arvud Eestis suuremad, kuid suhet hindab Aare Sõerd sarnaseks. Eestis puuduvad seni aastatepikkused kogemused, et mingit taolist uuringut teha.

Kinnipidamiskohtades loodab justiitsministeerium vangivalvurite palga tõusule sisemise ressursi arvel, kaotades praegu täitamata töökohti. Sisemine ressurss on sadade valvurite lootus, kes praegu enda elatise saamiseks vanglatesse mobiiltelefone ja muud keelatud kraami veavad.