Asutati vangidele tööd otsima hakkav aktsiaselts

Kalev Kallemets 17. jaanuar 2001, 00:00

Riigile kuuluv isemajandav kasvatuslik ettevõte püüab praegu aastas 5,1 miljonit kahjumit tootva kinnipeetavate töö kolme aastaga nullkasumisse viia. Ettevõtte aktsiakapital on ligi kaks miljonit krooni ning selle aasta planeeritav käive 10 miljonit krooni.

Lähema kolme aastaga tuleb justiitsministeeriumi vanglate osakonna nõuniku Aare Sõeri arvutuste kohaselt investeerida kolm miljonit krooni, seda ennekõike seadmete uuendamisse. Ettevõtte juhatusse kuuluvad muu hulgas Standardi juht Enn Veskimägi ning riigikogu liige ja ärimees Neinar Seli.

Justiitsminister Raski sõnul on valitsusasutuse ülesanne seaduse täitmise tagamine, mitte vangide töö korraldamine. Ka annab tema hinnangul eraldi bilanss ja organisatsioon suurema motivatsiooni ja ülevaate vangide töö paremaks korraldamiseks. Planeeritakse teostada selge tööjaotus. Rummu naistevanglas hakatakse tegelema ainult õmblustööga, Murru-Rummu vanglas võetakse käsile puutöö ning Ämari hakkab tootma rauatarbeid.

Sõerile valmistab muret vangide töö kvaliteet. Varasemate kuldsete kätega meeste asemel, kes tegid imetabastest materjalidest külm-ja tulirelvi laias valikus, on narkosõltlastest noorukid, kelle oskused ja töötahe on olematud. Siiski tööd on ja selle eest hoolitseb ka seadusemuudatus, millega vangide töö puhul hakkab riigihanke miinimum poolest miljonist kroonist.

Ämari vanglast ämbreid ja aiatööriistu ostev Richard Kitsing sattus omalaadi töödejuhendajaks. ?Muidu poleks kaupa välja tulnud,? ütles Kitsing. Tema hinnangul on kolmandik vange väga hea meelega nõus töötama ning peamised raskused on vangidel oskuste omandamisega: ?Kui midagi ära õpivad, saavad hakkama.?

Oma töödejuhendajaks saamist ei pea ärimees suureks asjaks. Teeb ta seda vabast tahtest, sest senine Nõukogude ajast pärit riiklik struktuur ei suuda kuidagi töötegemist käima lükata. Uuele ettevõttele paneb Kitsing suuri lootusi.

Mõte luua eraldi vangide tööga tegelev äriühing hakkas idanema eelmise aasta kevadel. Eeskuju võeti Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast, kus sellised ettevõtted on juba pikk traditsioon. USA vanglates tegutsev Unicor rajati 1934. aastal ja see toodab kõiki tarbeesemeid, mida föderaalvalitsus vajab. Valitsusasutuste kohustus on enne hanke teostamist osta Unicomi toodetud kaupu. Näiteks on vangide töö kuulsad ameerika sõjaväelaste plastkiivrid ja mundrid.

Ka tasuvuse hinnang põhineb jänkide kogemusel. Kui mittetöötavatest vangidest satub tagasi kongi 20?30%, siis töötavatest süüdimõistetutest näeb päikest läbi trellide taas vaid 2?3%. Loomulikult on arvud Eestis suuremad, kuid suhet hindab Aare Sõerd sarnaseks. Eestis puuduvad seni aastatepikkused kogemused, et mingit taolist uuringut teha.

Kinnipidamiskohtades loodab justiitsministeerium vangivalvurite palga tõusule sisemise ressursi arvel, kaotades praegu täitamata töökohti. Sisemine ressurss on sadade valvurite lootus, kes praegu enda elatise saamiseks vanglatesse mobiiltelefone ja muud keelatud kraami veavad.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:02
    Otsi:

    Ava täpsem otsing