Alanud aastal jätkub Eesti ekspordi kiire kasvutempo

Ühendriikide majanduse edasise käekäigu kohta on praegu väga raske midagi öelda. Oluline on see, mis juhtub esimeses kvartalis. Kui esimeses kvartalis kasvab majandus 1-2% ja suuri vapustusi aktsiaturul ei toimu, siis annab see lootust, et Ühendriikide majanduse jahenemine ei kasva üle majanduskriisiks. USA analüütikud arvavad, et majandusolukord võib hakata aasta teisel poolel paranema, aga selle eelduseks on keskpanga jõuline intresside langetamine ning naftabarreli hinna stabiliseerumine 20?25 dollari piires. USAst enam mõjutab Eestit Euroopas toimuv. Euroopa majandusliidrid on seisukohal, et Euroopa majandustele tuleb tänavu hea majandusaasta.

Teine Eesti käekäiku mõjutav pingekolle on Venemaa. Vene majandus kasvas tänu suurtele naftatuludele. Samas ei astunud president ja valitsus jõulisi samme majanduse reformimiseks. Naftamüügist teenitud raha kulutati sotsiaalsete pingete maandamiseks. Analüütikud kardavad, et juba kevadel satub Venemaa majandus raskustesse.

Inflatsioonitempo alanud aastal kiireneb. Aasta keskmine tarbijahinnaindeksi (THI) kasv tuleb 5,5-6%. Aasta alguses toimunud elektrienergia hinna tõus ei pruugi jääda sellel aastal viimaseks. Tänu käibemaksuseaduse muutmisele tõuseb ravimite ja soojusenergia hind. Autokütuse hind oluliselt enam ei alane, pigem on oodata bensiini kallinemist. Tugev kukkumine toimub aga sidetariifide osas.

Hinnad saavad tõusta, kui inimeste sissetulekud suurenevad ja nad suudavad sama koguse kauba eest rohkem maksta. Vastasel korral on nad sunnitud hindade tõustes tarbimist vähendama, see võib põhjustada hoopis osa kaupade hindade langust. Käesoleval aastal inimeste sissetulekud suurenevad ja see loob soodsama võimaluse toodete või teenuste hinna tõusuks.

2001. a eelarve tuleb ülejäägiga. Kuna valitsuskoalitsioon on loobunud maksukoormuse vähendamise eesmärgist, siis on tõenäoline, et maksukoormus järgmisel ja ülejärgmisel aastal Eestis suureneb. Maksupoliitika osas on olulisemad muutused seotud töötus-, kutsehaiguse- ja tööõnnetuskindlustusega ning pensionireformiga. Reformierakond koostab eelnõu füüsilise isiku tulumaksumäära alandamiseks. eelnõud sellel aastal tõenäoliselt vastu ei võeta. Võimalik, et kolmikliit saavutab kompromissi, aga siis tähendab see teiste maksude tõstmist, kinnisvaramaksu kehtestamist ja deklareeritud tulu avalikustamist.

2001. aastal jätkub väliskaubandusmahu kiire kasv. Prognoosime ekspordi- ja impordimahtudele 40-50 protsendi suurust kasvu. Eestisse tehtud investeeringud on hakanud ennast ära tasuma, Eestis toodetud kaubad on muutunud konkurentsivõimelisemaks, ja seda nii välis- kui kodumaal. Ettevõtted on ennast Euroopa turule kindlalt kinnistanud ja suudavad ekspordimahtu võrreldes möödunud aastaga suurendada. Ekspordikasvu võib pidurdada majanduskonjunktuuri halvenemine USAs, Venemaal ja Aasias. Kuna aga 75% meie ekspordist läheb Euroopa Liidu riikidesse, siis ei avalda Ühendriikide majanduse jahtumine Eesti eksportööridele veel olulist mõju. Ekspordi kasvutempo võib hakata pidurduma aasta teisel poolel. Impordi kasv on tingitud ostujõu suurenemisest. 2001. aasta jooksevkonto defitsiidiks prognoosime 7-8% SKPst.

Möödunud aastal elavnes tarbimine alles aasta teisel poolel. Seetõttu ootame käesoleval aastal sisemaise nõudluse järsku suurenemist. See on tingitud intresside alanemisest, sissetulekute suurenemisest, tööpuuduse vähenemisest ning pankade ja teiste ettevõtete poolt pakutavatest erinevatest järelmaksu võimalustest. Vahepeal kogunenud säästud pöörduvad tarbimisse, kuna turvatunne tuleviku suhtes suureneb. Senisest veelgi suuremat osa hakkavad kaupade ja teenuste tarbimisel etendama turistid.

Intressimäärad langevad 1-2%, mis on eeskätt tingitud eurotsooni intressitaseme alanemisest. Enim langevad pikaajaliste europõhiste laenude intressid. Kroonilaenud intressi langust pidurdab inflatsiooni kiirenemine ja pankade püüd marginaale hoida või tõsta. Kõige rohkem kasvavad tarbimislaenude mahud, siis eluasemelaenud, ettevõtluslaenud ja laenud kinnisvara omandamiseks ning arendamiseks.