Edelaraudtee, veel üks äpardunud erastamine

Läinud aasta 27. novembril saime Postimehest teada, et erastamisagentuuri nõukogu otsustas erakorralisel koosolekul müüa 100% Edelaraudtee aktsiaist 10 miljoni krooni eest Inglise firmale GB Railways, ning seda, et müügilepingu lootis nõukogu sõlmida veel samal aastal. Aga juba 29. novembri hommikul teatas BNS, et erastamisagentuur sõlmis GB Rail-waysiga müügilepingu.

Milline hämmastav operatiivsus agentuuri töös! Kui aga võtta arvesse tõika, et oli jäänud veel üks päev, mis võimaldas tasuda pool ostusummast EVP-kroonidega ehk 5 miljonit 10 miljonist kroonist, siis on erastamisagentuuri ja kindlasti asjast huvitatud isikute ülikiire rabelemine täiesti mõistetav.

Tänavu 9. jaanuaril võttis valitsus kabinetiistungil vastu põhimõttelise otsuse lõpetada Eesti Raudteele ja Edelaraudteele kuuluvatel raudteeliinidel põhilises osas reisijate vedu. See väga paljude inimeste liikumisharjumusi ja veelgi enam ? liikumisvõimalusi üldse puudutav otsus tekitas loomulikult suure vastukaja. Üleüldine reaktsioon oli äärmiselt negatiivne, oma hukkamõistu väljendasid nii inimesed kui ka omavalitsuste liidud. Tundmata vähimatki vastutust tekkinud olukorra eest ruttas minister Toivo Jürgenson süüdistama oma äparduses riigikogu, kes ei olnud nõus peaaegu tasuta ära antud raudteele miljardeid kroone peale maksma. Kuigi tema tulihingelise kaasvõitleja Jüri Kõre sõnul (PM, 15.01.00) pole riigikogu protokolli lugemine keerukas, on see tema jaoks siiski osutunud ületamatuks raskuseks, sest peale hääletustulemuste pole ta sealt midagi välja osanud lugeda.