• OMX Baltic−0,41%300,06
  • OMX Riga−0,17%891,98
  • OMX Tallinn−0,55%2 069,69
  • OMX Vilnius0,35%1 203,82
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,49%8 817,67
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,17
  • OMX Baltic−0,41%300,06
  • OMX Riga−0,17%891,98
  • OMX Tallinn−0,55%2 069,69
  • OMX Vilnius0,35%1 203,82
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,49%8 817,67
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,17
  • 31.01.01, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Iga kümnes eestlane peab end rikkaks

Vaesuse piiril on 23 protsenti ning lausa vaesed on 10 protsenti. Statistikaameti hinnangul väljendavad need andmed üsna selgepiirilist varanduslikku kihistumist. Koos sellega kulgevad ka protsessid elamumajanduses ? eluase püütakse kooskõlla viia majanduslike võimaluste ja väärtushinnangutega. Kuigi elanike majanduslik kihistumine on juba toimunud, on elanike ruumiline ümberpaiknemine alles käimas.
1999. aastal kulutasid eestlased 34 protsenti sissetulekust toidule ja 18 protsenti eluasemekuludele, mis on võrdne teiste Balti riikide elanikega. Probleeme eluasemekulude maksmisel oli 71 protsendil leibkondadest. Ida-Euroopa riikidest oli eluasemekulutuste osatähtsus tarbimiskulutruste kõige suurem Ungaris, väikseim aga Sloveenias.
Statistikaameti järelduste kohaselt kulub vaesemates riikides kõige enam just toidule ja eluasemele ning näiteks võimalused teha vaba ajaga seotud kulutusi on üsna väikesed. Nii Eestis kui ka teistes Ida-Euroopa riikides ületab eluasemekulutuste osatähtsus tarbimiskulutustes veidi Euroopa Liidu keskmist. Toidukulutuste osatähtsus tarbimiskulutustes on neis riikides ELiga võrreldes aga üsna suur.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Linnaelanikud kulutasid 1999. aastal eluasemele 379 krooni keskmiselt kuus ühe elaniku kohta, maal aga 162 krooni. Piirkonniti olid kõige suuremad eluasemekulutused Põhja-Eestis, väikseimad aga Kesk-Eestis.
1999. aasta alguseks oli erastatud 90 protsenti eluruumidest. 1996.?1999. aasta jooksul remonditi 70 protsenti eluruumidest.
Vanematel sünnipõlvkondadel on küll lahedamad elamistingimused (rohkem tube ja ruutmeetreid), kuid halvem mugavusaste. Näiteks 80 protsendil 1924.?1933. aasta sünnipõlvkonnast on eluruumis kanalisatsioon ja vesi, kuid ainult veidi enam kui pooltel keskküte ja soe vesi.
72 protsenti eluruumidest asub kas kortermajades või suurelamutes. Leibkonna käsutuses on keskmiselt kaks tuba üldpinnaga 31,7 ruutmeetrit leibkonnaliikme kohta.
Eluruumide turg hakkas välja kujunema 1993. aastal ning põhiosa müüdavatest ja ostetavatest eluruumidest moodustavad Teise maailmasõja järgsel perioodil ehitatud eluruumid. Uute eluruumide turg väljaspool Tallinna ja Harjumaad peaaegu puudub. Uue eluaseme soetamist piirab elanikkonna madal ostujõud.
Veronika Ilsjan ASist Kinnisvaraekspert ütles, et eluaseme ostjad on viimase aastaga muutunud üha tasakaalukamaks ja teadlikumaks, osatakse hinnata hoone üldseisukorda, korteriühistu olemasolu ning vajalikke lisakulutusi. Ostjad eelistavad ka uue elamispinna ostmisele vana renoveerimist, mis on hinna poolest palju vastuvõetavam. ?Turul on käärid pakkumise ja nõudluse vahel, sest kaupa on palju, kuid see ei vasta ostja nõudmistele,? selgitas Ilsjan.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 20 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele