Ida-Viru tööhõive nõuab sadu miljoneid

Läinud nädalal kohtusid Ida-Virumaa suurettevõtjate ja omavalitsusjuhtidega majandusminister Mihkel Pärnoja ja sotsiaalminister Eiki Nestor, kes arutasid tööhõive suurenemise ning väike- ja suurettevõtluse võimalusi senise sotsiaalmajandusliku allakäigu lõpetamiseks.

Keskseks arutletavaks riigi vahendiks on peatselt täiendavate ettepanekute ja tegevusmeetmetega valitsusse jõudev Ida-Virumaa riiklik tööhõive programm, mille ajaliseks kehtivuseks on aastad 2002?2006.

Mihkel Pärnoja sõnul peab riik vajalike meetmete, nagu ettevõtlustugisüsteemi ning kutse- ja täiendhariduse parandamise jaoks leidma lisaks senistele eelarvelistele vahenditele olulises suuruses lisaraha.

Ida-Viru maavanema Rein Aidma sõnul ei ole meetmete kaupa konkreetseid rahanumbreid veel kokku lepitud, kuid arvestuslikult tuleb selleks, et anda tööd 1000 inimesele, investeerida miljard krooni. Sellest oleks riigi panus 100?200 miljonit. ILO koefitsiendi järgi on Ida-Viru tööpuuduse protsent 100 000 tööealise elaniku kohta praegu 19,2, mis tähendaks riigi poolt uute töökohtade loomiseks 2?4 miljardit.

Mihkel Pärnoja sõnul ei saa riik mõõta, et teatud töökohtade arvu loomise jaoks eraldatava raha eest ka kindel arv töökohti juurde tekib. ?Selle raha eest ikkagi rakendatakse riiklikke meetmeid ning mõõta saab piirkonniti sisemajanduse kogutoodangu kasvu.?

Ta lisas, et töökohtade juurdetulek ühes ettevõttes ei välista ka nende kadumist teistest, nii et tööhõive kasv on ka seetõttu suhteline.

Ministrite ja maavanema sõnul on märgata nii kohalike kui mujalt tulnud ettevõtjate huvi investeerida. Kuid aastakümneid üksnes töövõtjatena tegutsenud kohalikku inimmassi aktiivsemalt ettevõtlusse rakendada võtab maavanem Aidma sõnul mitu aastat aega.

Ministrid ja maavanem kinnitasid, et Ida-Virusse on soodsamgi investeerida kui teistesse Eesti piirkondadesse. ?Praegu on siin töötasu Eesti keskmisest madalam ja see nõuab ettevõtte rajamisel või laiendamisel väiksemat kulu,? rääkis Pärnoja.