Algavad haarangud diskoritele

Autorikaitsjad lubavad ?piraatide? väljaselgitamiseks hakata korraldama haaranguid.

?Midagi Ladina-Ameerika filmidest nähtud aktsioonide sarnast muidugi ei tule,? sõnab Eesti autoriõiguste kaitse organisatsiooni direktor Ilmar Härg. ?Järjest me klubisid ette ei võta, vaid läheme ikka vihjete peale.?

Millal autorikaitsjad ?klubituuri? alustavad, ei taha Härg öelda. ?Eelmisel aastal korra käisime sarnasel reidil ja siis ei saanud klubikülastajad arugi, et midagi toimub,? räägib ta. ?Käime koos erariietes majanduspolitseinikega, kuid täiesti välistatud on, et muusika pannakse kinni ja külastajad koju saadetakse.?

Suurem on piraatkoopiatelt avalikult muusika mängimise probleem Härja sõnul just väljaspool Tallinnat, eriti Ida-Virumaal ja Lõuna-Eestis, kus valdav osa pidudel mängitavast esitatakse piraatkoopiate pealt. ?Paljudel baaridel on omatehtud fonoteegid, samuti ilmselt koolipidudel kasutatakse palju koopiaid,? räägib Härg.

Alates 1. oktoobrist annab Eesti fonogrammitootjate ühing välja lube, mis võimaldavad diskoritel oma ?kõrvetatud? fonoteegi seaduslikuks muuta. Luba seisneb selles, et DJ teeb ühinguga lepingu, maksab arve ning saab kaks kleepsu plaatidele kleepimiseks, mis siis tunnistavad, et muusika on kopeeritud legaalselt. Hinnakirja järgi maksab loo kopeerimine albumilt vähemalt 4,50 krooni minut ja kopeerimine singlilt vähemalt 15 krooni minut. Sisuliselt maksab koopia legaliseerimine sama palju kui originaalplaadi ostmine.

Edaspidi peavad sarnaselt diskoritega oma fonoteegi legaliseerima ka näiteks tantsutrupid, aeroobikatreenerid, baarid, pubid restoranid ehk siis kõik, kes mängivad muusikat avalikus kohas ning mitte ainult oma pere liikmetele.

Eesti Autorite Ühingu projektijuhi Mario Kivistiku sõnul peabki kopeerimisetasu olema nii kõrge, et hakataks enam kasutama originaalplaate. ?Tõsisemad tegijad kasutavadki enamikus originaalplaate, kuid on näiteks vähelevinud lugusid, mille originaallindistusi on raske hankida ning sellisel puhul saavad nad kasutada koopiate legaliseerimist,? räägib Kivistik. ?Usun, et lõppkokkuvõttes viib see kampaania turu korrastumisele ja DJde töötasu tõusule, mis on normaalne, kui vaadata, millise tasu eest töötavad DJd naaberriikides.?

Eesti üks tipp DJ Raul Saaremets ütleb, et muudatus puudutab eelkõige neid diskoreid, kes mängivad lugusid kopeeritud CD-plaatide pealt. ?Mina kasutan ainult vinüülplaate, nii et mind see legaliseerimiskampaania ei puuduta,? sõnab ta. ?CDde koopiaid aga kasutatakse igal pool, ka Tallinnas.?

Saaremetsa hinnangul jaksavad autorikaitsjad klubidel silma peal hoida küll, sest klubisid pole väga palju. ?Kui nad koolipidusid ka hakkavad kontrollima, siis peaks selle tulemusena saabuma jälle aeg, kus koolipeol mängib oma kooli ansambel, mitte diskor,? arvab Saaremets.

Juriidilise isikule saab piraatkoopialt avalikult muusika mängimise eest trahvi teha 50 000?150 000 krooni, füüsilisele isikule määrab kriminaalkorras trahvi kohus või võidakse ta kuni kaheks aastaks trellide taha panna.