Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ELK Lennuliinid kriitilises seisus

    Firma juhtimisest kõrvaldatud Aleksander Beloussov peab omaloodud firma pankrotist päästmiseks läbirääkimisi ekselukaaslasest nõukogu esimehe Rita Lillipuuga, kellega on tal käsil ka hulk kohtuvaidlusi.
    Selle aasta algusest lennufirma ühe omaniku Rita Lillipuu poolt ettevõtet juhtima pandud varem õmblusettevõttes IT alal töötanud Aleko Peipsi ütles, et raskes seisus ettevõtte saneerimine kulgeb vaevaliselt ja selleks kulub tal veel umbes aasta. Ta tunnistab, et 60 inimest on tänavu koondatud ja alles veel 55. Kulude vähendamiseks on müüdud aasta tagasi ostetud uus lennuk Jetstream ja müügis on kaks kasutult seisvat TUd. Vaatamata sellele, et enamik liinilende on katkenud ja jäänud vaid Kärdla-lennud ning postivedu Helsingisse, loodab Peipsi aasta lõpetada mitme miljoni krooni suuruse kasumiga. Kuna varaline kate lennukite näol on firmal olemas, pole pankrotti tema hinnangul karta. Ettevõtte majandustulemusi keeldub Peipsi avaldamast, öeldes, et Eesti Vabariigis on palju jõude, mis tema vastu tegutsevad ja mida vähem tema tegemistest teatakse, seda parem.
    ELK Lennuliinide nõukogu esimees Rita Lillipuu ütles end lootvat, et lennufirma rabeleb kriisist välja ja jääb püsima. Selle tõenduseks tõi ta võlasumma vähenemise varasemalt 24 miljonilt kroonilt 14 miljonile kroonile. Naine lubab peagi taastada Peterburi-liini, seejärel ka lennud Moskvasse ja Minskisse. Lootused on rajatud suurte Vene lennumasinate TU-134 ja TU-154 müügile, misjärel on kavas rentida sobilikumad väikelennukid.
    Lennuameti peadirektori asetäitja Tiit Soorm hindas ELKi võimalusi Vene lennukid maha müüa kesiseks, sest need vajavad tänapäeva nõuetega vastavusse viimiseks täiendavat hooldust ja lisavarustust. Tema hinnangul on firma lennutegevus praegu minimaalne, kuid Kärdla-liini ja kullerteenuste osutamise näol siiski olemas. Võlakoorma vähendamist pidas ta positiivseks märgiks.
    Lillipuu väitel oli Briti päritolu Jetstream põhjendamatult kallis ja selle äriplaan kehv ning see oli ka üks tollase presidendi Vladimir Beloussoviga lahkhelide tekkimise põhjusi. Lillipuu sõnul tekitas Beloussov lennufirmale oma tegevusega ka otsest rahalist kahju, mille kogusumma ulatub eri kohtuasju kokku arvates tänaseks ligi viie miljoni kroonini. Näiteks jättis ta maksmata 280 000 krooni ulatuses firmast võetud laenu ja võttis kassast ilma aruandeid esitamata kahel korral kokku 440 000 krooni sularaha, toob eksabikaasa näiteid kohtuasjadest. Lisaks Beloussovi enda kasutuses olevale 400 000 krooni maksvale sõiduautole nõuab ELK tagasi ka tema eksabikaasa Tatjana Beloussova käsutuses olevat Toyota Carinat ja tütre Vera Beloussovale sõita antud E-klassi Mercedest. Ametialaste kuritarvituste summa ulatub aga kriminaalsüüdistuse põhjal kolme miljoni kroonini.
    Samas on kokku kaheksa kriminaalasja oma endise elukaaslase Rita Lillipuu ja ELKi vastu algatanud ka Beloussov. Üks neist puudutab tema osalust lennufirmas. Beloussovi sõnul kuulub talle 63,1 protsenti, Lillipuu väitel aga üksnes 41 protsenti aktsiaist. Beloussov süüdistas oma endist elukaaslast ja äripartnerit ka kalli portsigari ja käekella varguses, kuid see kriminaalasi lõpetati, sest Lillipuu tagastas esemed läbiotsimise käigus. Mees võtab omaks, et tema eksabikaasa sõidab lennufirma autoga, kuid ütles, et see osteti Lillipuu soovitusel, et säilitada omavahelisi häid suhteid. Ta märkis ka, et jättis pärast lahku kolimist Lillipuule mitu maja.
    Jetstreami ostu peab Beloussov õigeks otsuseks, mis sündis kollektiivselt. Vene päritolu lennukid jäävad tema sõnul mugavuselt lääne omadele alla ja nende väljavahetamine on hädavajalik.
    Beloussov peab enda kõrvaldamist juhtimisest eelmise aasta lõpul ebaseaduslikuks ega usu, et ilma temata firma jalule võiks tõusta. ?Kogu lennutegevus põhines minu kontaktidel idas,? lausus ta. Kuna ta on endiselt üks omanikke, siis ei saa ELK tema sõnul ka ühtki lennukit müüa. ?Keegi ei ostagi neid, sest kes tahaks endale kohtuasju kaela,? lausus ta. Nõnda on firma Beloussovi hinnangul tupikus, millest ainsat väljapääsu näeb ta aktsiapaki talle üleminekus. Ta on valmis Rita Lillipuu ja kolmanda osaniku Priit Lõugu osaluse ära ostma. Vastasel juhul ootab firmat pankrot, on ta veendunud. Seda, et läbirääkimised aktsiate müügi üle käivad, kinnitas ka ELK Lennuliine esindav vandeadvokaat Andres Aavik.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Erje Mettas: majanduse jahtumine toob hoiused taas au sisse
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Majanduslanguse kartus pani investorid taas müüma
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Enefit Greeni Soome tuulepark hakkab investoritele raha tootma järgmisel aastal
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Hägune horisont jahutas kuuma tehinguturgu, tooni annab Eesti kapital Edetabelid!
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.