Börsen kirjutab, et ehkki SASi majandusseis pole kompaniid ridamisi tabanud tagasilöökide järel kiita ning firmat ähvardab tänavu viimase kaheksa aasta esimene kahjum, pole laienemisplaane kõrvale pandud. Töö käib vaikselt edasi.
Eesmärk on 100 miljoni elanikuga ?koduturg?, mis tagab kriitilise massi kontinentidevahelisteks lendudeks Kopenhaagenist. See on SASi ainus väljavaade jääda Euroopa konsolideeruvas lennundussektoris iseseisvaks tegijaks, leiab SASi Stockholmi peakontor.
?Oleme huvitatud oma positsiooni kindlustamisest Balti turul. Hetkel on turg väike, kuid see kasvab ning on 10 aasta pärast veel suurem. Kui Taani Maersk Air peaks soovima teistmoodi jaotust, oleme huvitatud, kuid hetkel ei sooviks sel teemal spekuleerida,? ütles SASi kontserni juht Jörgen Lindegaard Estonian Airi silmas pidades.
Pärast kartelliskandaali on SASi ja Maersk Airi suhted järsult jahenenud ning firmad Põhjala õhuruumis taas konkurendid. See võib tähendada, et tuleva aasta oktoobris lõppevat partnerlepingut enam ei pikendata ning Estonian Air jääb nii ilma suure rahvusvahelise partnerita. Seni sai Estonian Air tänu Maersk Airi ja SASi partnerlepingule osaleda SASi kliendiprogrammides.
?Estonian Airi koostöö SASiga on olnud viljakas ning me loodame, et see jätkub,? ütles Börsenile Olev Schults, Balti Cresco Investeerimisgrupi direktor. Grupile kuulub 17% Estonian Airist ning Eesti valitsusele 34%. Schults ei näe, et omanikering lähiajal muutuda võiks.
Rootsi ajaleht Finanstidningen kirjutas, et SAS plaanib lähiajal suurendada osalust Läti lennukompaniis airBaltic veel 12?15% võrra 49 protsendile, makstes 60?65 miljonit Rootsi krooni. Samuti on plaan osaleda Leedu lennukompanii erastamisel. Ehkki kolme Balti lennufirma reisijate arv on aastas kokku vaid 0,7 miljonit, on tegemist kasvuga turuga. Sama kehtib Poola kohta, kus potentsiaal on samuti suur.
SAS on eesmärgiks seadnud regionaalsed koostööpartnerid oma kontrolli alla saada. ?Kus võimalik, tahame kasvatada oma osaluse üle 50%,? ütles Lindegaard. Rahvuslike lipukandjate puhul, nagu Estonian Air on aga seaduses ette nähtud, et riigi käes peab olema vähemalt 50% aktsiatest.
Jörgen Lindegaardi sõnul sõltub edasine paljus sellest, kuivõrd on Kopenhaagenil potentsiaali areneda lennuliinide sõlmpunktiks ehk kui palju taolisi keskusi Euroopa vajab. SASi teine arengustsenaarium on taanduda väiksemaks ent omanikele tulusamaks regionaalseks kompaniiks.