Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palgatööaegne sotsiaalmaks ei loe

    Nii see praegu kahjuks on. Kui palgatöötajana töötamine lõpetatakse, siis ei arvestata ettevõtja haigushüvitise tasu juures eelnevalt tööandja poolt makstut üldse. Palgatööd loetakse ajaks, millal ettevõtjal puudus ettevõtlustulu, ning haigushüvitist kalendripäevale arvutatakse ravikindlustuse seaduse § 103 lõike 4.1 järgi: haiguslehe alguse ajal kehtinud eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumäär (s.o 700 krooni) jagatakse 30ga.
    Uue ravikindlustuse seaduse eelnõus on ette nähtud, et palgatöötajana lõpetanul arvestatakse haigushüvitise arvutamisel kõiki eelneva kalendriaasta jooksul saadud tulusid. See oli aga muus osas õnnetu eelnõu, millele esitati väga palju vastulauseid. Loodetavasti võetakse siiski parandatud variant sel aastal riigikogus vastu ning hakkab 1. jaanuarist kehtima.
    Mis puutub oma tulu ennustamisse, siis oli ravikindlustuse seaduse samas paragrahvis kunagi kummaline lõige 5. See ütles, et kui kindlustatu FIEna saadud (eelmise) sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõikes 3 ette nähtud alusel sotsiaalmaksuga maksustatud tulu töövabastuse alguspäeval oli väiksem eespool nimetatud kuumäärast, arvutati ühe kalendripäeva keskmine tulu ettevõtjana saadud sotsiaalmaksuga maksustatud ühe kalendrikuu tulu jagamisel 30ga. Sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõikes 3 räägiti aga sellest, kui inimene töötas ettevõtmise kõrvalt ka palgatöötajana.
    Ravikindlustuse seaduse alusel andis sotsiaalminister Tiiu Aro välja määruse, millega kehtestati haigushüvitise määramise ja maksmise kord. Praegune sotsiaalminister Eiki Nestor omakorda andis 1999. a välja selle korra muutmise määruse, mis üritas seda ravikindlustuse seaduse punkti rakendatavaks (aga mitte täidetavaks) teha. Määruses oli kirjas: kui füüsilisest isikust ettevõtja on riiklik pensionär või tema eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja ning tema jooksva aasta ühe kalendrikuu ettevõtlusest saadav tulu, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, on väiksem kuupalga alammäärast, arvutatakse tema ühe kalendripäeva keskmine tulu sotsiaalmaksuga maksustatud ühe kalendrikuu tulu jagamisel 30ga.
    Määrus nägi ette, et sel juhul peab ettevõtja ennustama oma aastase keskmise maksustatava tulu (s.o tulu miinus kulud) kuu kohta. Kui aasta lõppedes selgub, et tegelik maksustatav tulu on olnud ennustatust väiksem, tuleb osa haigushüvitisest tagasi maksta. Seejuures nimetab minister tulu ennustamisega tekkida võivat viga valeandmete esitamiseks!
    Sellest aastast taolist punkti ravikindlustuse seaduses enam ei ole, sest selle täitmine on võimatu. 28.12.2000 välja antud hüvitise arvestamise korra muutmise määruses ei ole minister Nestor aga sellega arvestanud, on vaid muutnud tulu ennustamise avalduse vormil aastanumbreid. Ka tsiteeritakse määruses sama aasta 31.12. kehtivuse kaotanud sotsiaalmaksuseadust. Sotsiaalministeeriumis ilmselt ei teatud, et president oli juba 21. detsembril välja kuulutanud uue sotsiaalmaksuseaduse.
    Kui tahate teada, kuidas tulusid ja kulusid piisava täpsusega ennustada, et osa haigushüvitist pärast mitte tagasi maksta, jään vastuse võlgu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Finantsinspektsioon tegi Coop Pangale ettekirjutuse
Finantsinspektsioon tegi Coop Panga gruppi kuuluvale kahele ettevõttele ettekirjutuse, mille järgi tuleb Coop Pangal täiustada krediidiriski juhtimist ja kontrollimist ning Coop Finants peab suuremat tähelepanu pöörama klientide krediidivõimelisuse hindamisele ning muutma sellega seoses oma sisemisi protseduure, selgub täna avaldatud Finantsinspektsiooni pressiteatest.
Finantsinspektsioon tegi Coop Panga gruppi kuuluvale kahele ettevõttele ettekirjutuse, mille järgi tuleb Coop Pangal täiustada krediidiriski juhtimist ja kontrollimist ning Coop Finants peab suuremat tähelepanu pöörama klientide krediidivõimelisuse hindamisele ning muutma sellega seoses oma sisemisi protseduure, selgub täna avaldatud Finantsinspektsiooni pressiteatest.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.