• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahandusministeerium tõi tuleva aasta kasvunumbrid alla

    Rahandusministeerium korrigeerib 2002. aasta majanduskasvu prognoosi 4 protsendini, teatas ministeeriumi esindaja.

    Kui augustis avalikustatud sügisprognoosi numbrid lubasid 2002. aastaks 5 protsenti reaalkasvu, siis maailma majanduse jahenemise tõttu ootab ministeerium 4 protsendilist reaalkasvu. Muutus ka 2001. aasta majanduskasvu prognoos, mida ministeerium korrigeeris 4,8 protsendilt 4,5 protsendini.
    Prognoosi ringivaatamine on ajendatud meie peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu prognooside korrigeerimisest oluliselt allapoole. Näiteks alandasid meie põhjanaabrite keskpangad Soome ja Rootsi majanduskasvu prognoose vastavalt 3,3 protsendilt 2,4 protsendile ning 3,3 protsendilt 2,2 protsendile. Sama tegi ka Saksa rahandusministeerium, kes ootab järgmiseks aastaks Saksamaal 1,0-1,5 protsendilist majanduskasvu.
    Seetõttu erinevad väliskeskkonna oodatavad arengud oluliselt nendest, mida nähti ette ministeeriumi sügisprognoosis. Lisaks halvenenud väliskeskkonnale on negatiivseid signaale ka Eesti enda majandusnäitajates - septembris pidurdus tööstustoodangu müügikasv 2,1 protsendini ning viimased kaks kuud on vähenenud eksport.
    Ekspordi reaalkasvuks ootab ministeerium 4,1 protsenti ning impordile 4,3 protsenti. Allapoole on korrigeeritud ka eratarbimise (6%) ning investeeringute (7,7%) kasvunumbreid. Väliskaubanduse kasvu langus toimub peamiselt allhanketööde vähenemise tõttu. Kapitali kogumahutuse 2002. a kasvu korrigeerimise põhjus on ühelt poolt tehniline - oodatust suuremate investeeringute tõttu käesoleval aastal muutub suuremaks võrdlusbaas. Lisaks sellele on majandusolukorra halvenemise tõttu oodata investeeringute aeglasemat kasvu.
    2002. aastaks ootab ministeerium väikest hõive langust võrreldes käesoleva aastaga, peamiselt seoses väliskaubanduse kasvu vähenemisest tingitud võimalike koondamistega. Võrreldes sügisprognoosiga on alanenud ka keskmise palga prognoos, mis tuleneb peamiselt survest ettevõtetes tööjõukulude vähendamisele.
    Korrigeeritud majanduskasvu prognoosist lähtuvalt vähendab Rahandusministeerium 2002. aasta riigieelarve tulude prognoosi 538,1 mln krooni võrra. Suurem mõju oli üksikisiku tulumaksu, sotsiaalmaksu, ettevõtte tulumaksu, käibemaksu ja aktsiiside prognoositavatele laekumistele. Ettevõtte tulumaksu laekumise prognoosimisel arvestati muuhulgas ka aasta võrra edasi lükatud ettevõtetele makstavate dividendide maksustamist (-50 mln krooni) ning käesoleva aasta oodatust suuremat laekumist. Lisaks maksudele alandati ka 2002. aasta prognoositavat riigilõivude laekumist lähtuvalt selle aasta madalamast oodatavast laekumisest ja kehtestatud väiksemast lõivumäärast ID-kaardi ja passi soetamisel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.