Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rahandusministeerium tõi tuleva aasta kasvunumbrid alla
Rahandusministeerium korrigeerib 2002. aasta majanduskasvu prognoosi 4 protsendini, teatas ministeeriumi esindaja.
Kui augustis avalikustatud sügisprognoosi numbrid lubasid 2002. aastaks 5 protsenti reaalkasvu, siis maailma majanduse jahenemise tõttu ootab ministeerium 4 protsendilist reaalkasvu. Muutus ka 2001. aasta majanduskasvu prognoos, mida ministeerium korrigeeris 4,8 protsendilt 4,5 protsendini.
Prognoosi ringivaatamine on ajendatud meie peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu prognooside korrigeerimisest oluliselt allapoole. Näiteks alandasid meie põhjanaabrite keskpangad Soome ja Rootsi majanduskasvu prognoose vastavalt 3,3 protsendilt 2,4 protsendile ning 3,3 protsendilt 2,2 protsendile. Sama tegi ka Saksa rahandusministeerium, kes ootab järgmiseks aastaks Saksamaal 1,0-1,5 protsendilist majanduskasvu.
Seetõttu erinevad väliskeskkonna oodatavad arengud oluliselt nendest, mida nähti ette ministeeriumi sügisprognoosis. Lisaks halvenenud väliskeskkonnale on negatiivseid signaale ka Eesti enda majandusnäitajates - septembris pidurdus tööstustoodangu müügikasv 2,1 protsendini ning viimased kaks kuud on vähenenud eksport.
Ekspordi reaalkasvuks ootab ministeerium 4,1 protsenti ning impordile 4,3 protsenti. Allapoole on korrigeeritud ka eratarbimise (6%) ning investeeringute (7,7%) kasvunumbreid. Väliskaubanduse kasvu langus toimub peamiselt allhanketööde vähenemise tõttu. Kapitali kogumahutuse 2002. a kasvu korrigeerimise põhjus on ühelt poolt tehniline - oodatust suuremate investeeringute tõttu käesoleval aastal muutub suuremaks võrdlusbaas. Lisaks sellele on majandusolukorra halvenemise tõttu oodata investeeringute aeglasemat kasvu.
2002. aastaks ootab ministeerium väikest hõive langust võrreldes käesoleva aastaga, peamiselt seoses väliskaubanduse kasvu vähenemisest tingitud võimalike koondamistega. Võrreldes sügisprognoosiga on alanenud ka keskmise palga prognoos, mis tuleneb peamiselt survest ettevõtetes tööjõukulude vähendamisele.
Korrigeeritud majanduskasvu prognoosist lähtuvalt vähendab Rahandusministeerium 2002. aasta riigieelarve tulude prognoosi 538,1 mln krooni võrra. Suurem mõju oli üksikisiku tulumaksu, sotsiaalmaksu, ettevõtte tulumaksu, käibemaksu ja aktsiiside prognoositavatele laekumistele. Ettevõtte tulumaksu laekumise prognoosimisel arvestati muuhulgas ka aasta võrra edasi lükatud ettevõtetele makstavate dividendide maksustamist (-50 mln krooni) ning käesoleva aasta oodatust suuremat laekumist. Lisaks maksudele alandati ka 2002. aasta prognoositavat riigilõivude laekumist lähtuvalt selle aasta madalamast oodatavast laekumisest ja kehtestatud väiksemast lõivumäärast ID-kaardi ja passi soetamisel.