• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Telekanalid ületavad seaduse piire

    Kanal2 ja TV3 katkestavad mängufilme sagedamini, kui ringhäälinguseadus lubab. Reklaamiks võib filmi katkestada alles 45 minutit pärast algust. Järgmise pausi võib teha jälle 45 minuti pärast, kuid vaid juhul, kui film on pikem kui tund ja 50 minutit.
    Näiteks katkestas pühapäeval Kanal2 menufilmi ?Surmarelv 4?, mille peaosas mängib Mel Gibson, esimest korda 40 minutit pärast algust, siis 20 ja 30 minuti pärast.
    Samuti ei pidanud 45 minuti reeglist kinni TV3 filmides ?Kiirus? ja ?Cecil B. Demente?.
    ?Ma isiklikult teletegijana ei pea 45 minuti reeglit mõistlikuks, kuid kui meie tähelepanu sellele juhitakse, eks me paranda end,? ütles TV3 programmijuht Jüri Pihel.
    ?Kui seadus lubab katkestada eetritundi 12 minutiks, siis pidades kinni 45 minuti reeglist, saaksime me filminäitamisel teha kaks kuueminutilist pausi. See oleks vaatajate suhtes julm,? ütles Kanal2 programmijuht Olle Mirme.
    Teine levinud seaduse rikkumise moodus on telesaate katkestamine lubatust varem. Reklaamipausi võib teha telesaates 20. minutil, kuid näiteks Kanal2 saade Wremja on kümnendal minutil reklaamipausiga pooleks jagatud.
    ?Seadus ütleb, et igast saate katkestusest peab olema möödunud 20 minutit, kuid me ei pea reklaamipausi kahe saate vahel saate katkestuseks. Siis üks saade algab ja teine lõpeb,? ütles Olle Mirme Kanal2st.
    ETV saade ?Pealtnägija? teeb ainukese, kuid ligi seitsmeminutilise reklaamipausi saate 9. minutil.
    Seadusepunktist, mis lubab ühes eetritunnis näidata 12 minutit reklaami, peavad telekanalid üldjuhul kinni. ?Selle punkti üle on nii palju lärmi löödud, et seda me jälgime, ütles TV3 programmijuht Jüri Pihel.
    Katkestades näiteks filmi tunni aja jooksul seadusega ette nähtud 12 minutiks, näeb televaataja ligikaudu 50 reklaamiklippi. Siinkohal pole arvestatud telekanali saadete tutvustusi, millele sageli kleebitakse külge ka sponsorlogo.
    Samas pidasid poolteisenädalase vaatluse jooksul seadusest hoolikalt kinni ETV saated ?Tähed muusikas?, ?Õnne?, Kanal2 ??ja jumal lõi naise? ning TV3 ?Kahvel? ja ?Robinsonid?. Viimane on ka tõenäoliselt Eesti telemaastiku kõrgeima reklaamisekundi hinnaga saade. Üks sekund maksab selles saates 600 krooni ja üks 20sekundiline klipp seega 12 000 krooni.
    Neis TV3 eetritundides, kus jooksevad populaarseid programmid, nagu ?Kahvel?, seriaalid ?Ally McBeal?, ?Vaprad ja Ilusad? jne, on reklaami hulk ühes tunnis täpselt lubatud kaheteistkümne minuti piirimail.
    Seadus ei luba esitada alkoholireklaami enne kella 21.00 ja üldse mitte mingil kellaajal alkoholi näitamist soosivas kontekstis. Samas on raske näha ETV saadet ?Jürgensonid? ja Kanal2 ?Wremjat? millegi muu kui alkoholireklaamina. Wremja saate sees näidatakse ka kange alkoholi reklaami.
    Peeter Sookruus kultuuriministeeriumist ütles, et telejaamade seaduserikkumine ei ole neile uudis. Möödunud nädalal saatis kultuuriministeerium ringhäälingu nõukogule, tarbijakaitseametile ja ringhäälingute liidule vastavasisulise märgukirja. ?Ootme vastust võimalikult kiiresti,? ütles Sookruus.
    Kuigi Kanal2 ja ETV ei paisuta eetritunnis näidatava reklaami hulka üle seaduses lubatu, süüdistavad ajalehtede reklaamijuhid, et just need kanalid müüvad reklaami dumpinguga. ?Kui korralikult läbi rääkida, siis võib allahindlus olla kuni 70 protsenti,? ütles Eesti Ekspressi turundusdirektor Kaido Ulejev.
    Ulejevi sõnul tõmbab Kanal2 ebastabiilsete hindadega ära kliente, kes tüüpiliselt teles reklaami ei tee. ?Pole loogiline, et väikese klientuuriga tänavarestoran või ööklubi reklaamib end teles.?
    Reklaamijuhid loodavad, et tulevast aastast jaguneb reklaamiraha lahedamalt. ?ETVst reklaami loodetav kadumine ja TV1 hääbumine peaksid reklaamiturgu selgemaks tegema,? ütles Postimehe reklaamidirektor Marek Pihlak.
    Et enamik suuremaid reklaamilepinguid televisioonis sõlmitakse paari kuu jooksul aasta lõpus ja terveks aastaks korraga, siis mõjutavad muudatused telekanalites turgu väga pika viitajaga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Karuturud hakkavad ilmet võtma üle maailma Tallinna börsil karuturg käpaga katsuda
Maailma finantsturud näivad üha enam hädas olevat. Suurimad indeksid ja turud on juba kas jõudnud karuturule või vaatavad karuga tõtt. Esmaspäeval jõudis karuturule ka Wall Streeti üks tuntumaid ja vanemaid indekseid, Dow Jonesi tööstuskeskmine.
Maailma finantsturud näivad üha enam hädas olevat. Suurimad indeksid ja turud on juba kas jõudnud karuturule või vaatavad karuga tõtt. Esmaspäeval jõudis karuturule ka Wall Streeti üks tuntumaid ja vanemaid indekseid, Dow Jonesi tööstuskeskmine.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Aktsiaturud on närvilised, peljatakse süngemat stsenaariumi
Aasia turud püüdsid teisipäeval rahuneda pärast paari metsikut päeva ja USA aktsiate järjekordset langust, võlakirjade tootluse tõusu ja valuutaturgude volatiilsust, kuna investorid valmistuvad ülemaailmse majanduslanguse riski suurenemiseks.
Aasia turud püüdsid teisipäeval rahuneda pärast paari metsikut päeva ja USA aktsiate järjekordset langust, võlakirjade tootluse tõusu ja valuutaturgude volatiilsust, kuna investorid valmistuvad ülemaailmse majanduslanguse riski suurenemiseks.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Rikaste TOP: Elon Musk teenib sinu kuupalga 5 sekundiga
Mida on ühist Kristo Käärmannil ja Rihannal? Nad said samal aastal miljardärideks ja ühtlasi olid nad ka oma koduriikides esimesed miljardärid. Seejuures on Rihannal vaid kaks korda rohkem jõukust kui Käärmannil.
Mida on ühist Kristo Käärmannil ja Rihannal? Nad said samal aastal miljardärideks ja ühtlasi olid nad ka oma koduriikides esimesed miljardärid. Seejuures on Rihannal vaid kaks korda rohkem jõukust kui Käärmannil.
Miks Euroopa kardab Giorgia Melonit?
Giorgia Meloni juhitud paremäärmuslik Fratelli d’Italia (Itaalia vennad, FdI) partei viis paremtiiva koalitsiooni Itaalia erakorralistel valimistel võidule, mille kohta Itaalias öeldakse, et see meenutas maavärinat.
Giorgia Meloni juhitud paremäärmuslik Fratelli d’Italia (Itaalia vennad, FdI) partei viis paremtiiva koalitsiooni Itaalia erakorralistel valimistel võidule, mille kohta Itaalias öeldakse, et see meenutas maavärinat.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.