• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Telekanalid ületavad seaduse piire

    Kanal2 ja TV3 katkestavad mängufilme sagedamini, kui ringhäälinguseadus lubab. Reklaamiks võib filmi katkestada alles 45 minutit pärast algust. Järgmise pausi võib teha jälle 45 minuti pärast, kuid vaid juhul, kui film on pikem kui tund ja 50 minutit.
    Näiteks katkestas pühapäeval Kanal2 menufilmi ?Surmarelv 4?, mille peaosas mängib Mel Gibson, esimest korda 40 minutit pärast algust, siis 20 ja 30 minuti pärast.
    Samuti ei pidanud 45 minuti reeglist kinni TV3 filmides ?Kiirus? ja ?Cecil B. Demente?.
    ?Ma isiklikult teletegijana ei pea 45 minuti reeglit mõistlikuks, kuid kui meie tähelepanu sellele juhitakse, eks me paranda end,? ütles TV3 programmijuht Jüri Pihel.
    ?Kui seadus lubab katkestada eetritundi 12 minutiks, siis pidades kinni 45 minuti reeglist, saaksime me filminäitamisel teha kaks kuueminutilist pausi. See oleks vaatajate suhtes julm,? ütles Kanal2 programmijuht Olle Mirme.
    Teine levinud seaduse rikkumise moodus on telesaate katkestamine lubatust varem. Reklaamipausi võib teha telesaates 20. minutil, kuid näiteks Kanal2 saade Wremja on kümnendal minutil reklaamipausiga pooleks jagatud.
    ?Seadus ütleb, et igast saate katkestusest peab olema möödunud 20 minutit, kuid me ei pea reklaamipausi kahe saate vahel saate katkestuseks. Siis üks saade algab ja teine lõpeb,? ütles Olle Mirme Kanal2st.
    ETV saade ?Pealtnägija? teeb ainukese, kuid ligi seitsmeminutilise reklaamipausi saate 9. minutil.
    Seadusepunktist, mis lubab ühes eetritunnis näidata 12 minutit reklaami, peavad telekanalid üldjuhul kinni. ?Selle punkti üle on nii palju lärmi löödud, et seda me jälgime, ütles TV3 programmijuht Jüri Pihel.
    Katkestades näiteks filmi tunni aja jooksul seadusega ette nähtud 12 minutiks, näeb televaataja ligikaudu 50 reklaamiklippi. Siinkohal pole arvestatud telekanali saadete tutvustusi, millele sageli kleebitakse külge ka sponsorlogo.
    Samas pidasid poolteisenädalase vaatluse jooksul seadusest hoolikalt kinni ETV saated ?Tähed muusikas?, ?Õnne?, Kanal2 ??ja jumal lõi naise? ning TV3 ?Kahvel? ja ?Robinsonid?. Viimane on ka tõenäoliselt Eesti telemaastiku kõrgeima reklaamisekundi hinnaga saade. Üks sekund maksab selles saates 600 krooni ja üks 20sekundiline klipp seega 12 000 krooni.
    Neis TV3 eetritundides, kus jooksevad populaarseid programmid, nagu ?Kahvel?, seriaalid ?Ally McBeal?, ?Vaprad ja Ilusad? jne, on reklaami hulk ühes tunnis täpselt lubatud kaheteistkümne minuti piirimail.
    Seadus ei luba esitada alkoholireklaami enne kella 21.00 ja üldse mitte mingil kellaajal alkoholi näitamist soosivas kontekstis. Samas on raske näha ETV saadet ?Jürgensonid? ja Kanal2 ?Wremjat? millegi muu kui alkoholireklaamina. Wremja saate sees näidatakse ka kange alkoholi reklaami.
    Peeter Sookruus kultuuriministeeriumist ütles, et telejaamade seaduserikkumine ei ole neile uudis. Möödunud nädalal saatis kultuuriministeerium ringhäälingu nõukogule, tarbijakaitseametile ja ringhäälingute liidule vastavasisulise märgukirja. ?Ootme vastust võimalikult kiiresti,? ütles Sookruus.
    Kuigi Kanal2 ja ETV ei paisuta eetritunnis näidatava reklaami hulka üle seaduses lubatu, süüdistavad ajalehtede reklaamijuhid, et just need kanalid müüvad reklaami dumpinguga. ?Kui korralikult läbi rääkida, siis võib allahindlus olla kuni 70 protsenti,? ütles Eesti Ekspressi turundusdirektor Kaido Ulejev.
    Ulejevi sõnul tõmbab Kanal2 ebastabiilsete hindadega ära kliente, kes tüüpiliselt teles reklaami ei tee. ?Pole loogiline, et väikese klientuuriga tänavarestoran või ööklubi reklaamib end teles.?
    Reklaamijuhid loodavad, et tulevast aastast jaguneb reklaamiraha lahedamalt. ?ETVst reklaami loodetav kadumine ja TV1 hääbumine peaksid reklaamiturgu selgemaks tegema,? ütles Postimehe reklaamidirektor Marek Pihlak.
    Et enamik suuremaid reklaamilepinguid televisioonis sõlmitakse paari kuu jooksul aasta lõpus ja terveks aastaks korraga, siis mõjutavad muudatused telekanalites turgu väga pika viitajaga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: ärikinnisvara trendidest ja IT-sektori tööjõuprobleemidest
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
Sõõrumaa vaidlushimulisest Oliver Kruudast: nimetan seda sadomasoks
Urmas Sõõrumaa väldiks lõputuid vaidlusi, millesse on ennast mässinud temaga olümpiakomiteesse kuuluv, kohtutäiturite eest pakku läinud endine suurärimees Oliver Kruuda. Mida ta olukorrast arvab, rääkis Sõõrumaa väljaandele Gentleman.
Urmas Sõõrumaa väldiks lõputuid vaidlusi, millesse on ennast mässinud temaga olümpiakomiteesse kuuluv, kohtutäiturite eest pakku läinud endine suurärimees Oliver Kruuda. Mida ta olukorrast arvab, rääkis Sõõrumaa väljaandele Gentleman.