Tootjate kinnitusel eelistavad kindla kvaliteediga alusele odavat paljud aluseostjad. ?Kui alus saadakse odavalt kätte, ollakse nõus ka kehvema kvaliteediga,? ütles alusetootja KR Priit ASi juhatuse esimees Peeter Kroonberg. ?Ka rida Eesti suurettevõtteid on läinud seda teed.?
Kroonbergi sõnul müüb osa tootjaid aluseid odavamalt 10 ja rohkem krooni tükk. ?Normaalsena 94 krooni maksva EUR-aluse asemel müüakse neid 84-80 krooni tükk,? ütles ta. ?Kehvema kvaliteediga alused jõuavad aga lõpuks välismaale ja mõjutavad kõigi Eesti tootjate mainet.?
Aluseid tootva ASi Metsamees müügisekretäri Krista Simso sõnul pole Eesti alusetootjad suutnud hinnakokkuleppele jõuda ka eksporditavate aluste osas. ?Samas oleks vaja kokku leppida mingis tasemes, millest allapoole ei müüdaks,? ütles Simso.
Äge konkurents aluseturul on viinud ka selleni, et nn piraattootjad kannavad alustele litsentsi omava firma litsentsi numbri ja üritavad niisuguseid aluseid isegi litsentsiomaniku püsiklientidele müüa.
Peeter Kroonbergi sõnul on alusetootjaid nende erineva taseme ja huvide tõttu raske ühte koondada. ?Isegi enamik litsentsiomanikke pole alustetootmisse investeerinud. Nad võivad kasvõi hommepäev haamri nurka visata ja ei juhtu midagi,? sõnas ta. ??Meie aga ei saa nii teha, sest oleme palju investeerinud tootmisliini.?
Aluseostjad näevad aga kvaliteedi ja ka hinnatõusu võimalusena kaubaaluste ringluse korraldamist. ?Ma usun kindlalt, et kui meil Eestis õnnestuks korraldada EUR-aluste ringlus, muutuks nende kasutamine tunduvalt laialdasemaks ja ka kvaliteeti tähtsustataks siis rohkem,? ütles Alar Salum.
EUR-aluse mõte Euroopas on Salumi sõnul see, et seal on loodud süsteem, mille baasil on korraldatud aluste vahetus. ?Auto toob laadimiskohta näiteks 30 alusetäit kaupa ja võtab sealt 30 tühja EUR-alust kaasa, mille ta viib jälle järgmisse kohta vahtuseks, kust ta saab peale kauba EUR-alustel,? rääkis Salum. ?Alus on ringluses nagu näiteks klaastaara.?
Eesti probleem on see, et vähemasti Mandri-Euroopa ja Eesti vahel ükski Eesti transpordifirma sellist ringlust korraldada pole suutnud.
Seotud lood

Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini