Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Alusetootjad loobuvad kvaliteedist madalama hinna nimel

    ?Oleme saanud meile aluseid müüva firmaga kokkuleppele meile sobivate kvaliteedinormide ja hinnaga kaubaaluste osas,? ütles Flexa Eesti ASi Viru-Nigula vabriku logistikajuht Tiina Hiie.
    Hiie väitel sundis niisugust kokkulepet sõlmima tõsiasi, et Flexa on suur alusetarbija, ostes 3500 EUR-alust kuus. ?Meie emafirma Taanis pole aga meile nõus aluste eest väga palju maksma ja nii tahame meiegi alused võimalikult odavalt saada.?
    Ka Kreenholmis otsitakse võimalusi laadida kaupa ühekordsetele alustele, mida kõik kliendid sugugi ei aktsepteeri, või leida odavamaid EUR-aluseid. ?Kui ekspordime kauba EUR-alustel, on need alused meie jaoks puhas kulu, sest vaid vähesed kliendid on nõus meile aluse eest eraldi maksma,? selgitas Krenholm Germany esindaja Alar Salum. ?Tagasitoomise eest küsivad transpordifirmad lisatasu, nagu oleks tegemist täiesti tavalise kaubaga, lisaks veel tolliformaalsused.?
    Tootjate kinnitusel eelistavad kindla kvaliteediga alusele odavat paljud aluseostjad. ?Kui alus saadakse odavalt kätte, ollakse nõus ka kehvema kvaliteediga,? ütles alusetootja KR Priit ASi juhatuse esimees Peeter Kroonberg. ?Ka rida Eesti suurettevõtteid on läinud seda teed.?
    Kroonbergi sõnul müüb osa tootjaid aluseid odavamalt 10 ja rohkem krooni tükk. ?Normaalsena 94 krooni maksva EUR-aluse asemel müüakse neid 84-80 krooni tükk,? ütles ta. ?Kehvema kvaliteediga alused jõuavad aga lõpuks välismaale ja mõjutavad kõigi Eesti tootjate mainet.?
    Aluseid tootva ASi Metsamees müügisekretäri Krista Simso sõnul pole Eesti alusetootjad suutnud hinnakokkuleppele jõuda ka eksporditavate aluste osas. ?Samas oleks vaja kokku leppida mingis tasemes, millest allapoole ei müüdaks,? ütles Simso.
    Äge konkurents aluseturul on viinud ka selleni, et nn piraattootjad kannavad alustele litsentsi omava firma litsentsi numbri ja üritavad niisuguseid aluseid isegi litsentsiomaniku püsiklientidele müüa.
    Peeter Kroonbergi sõnul on alusetootjaid nende erineva taseme ja huvide tõttu raske ühte koondada. ?Isegi enamik litsentsiomanikke pole alustetootmisse investeerinud. Nad võivad kasvõi hommepäev haamri nurka visata ja ei juhtu midagi,? sõnas ta. ??Meie aga ei saa nii teha, sest oleme palju investeerinud tootmisliini.?
    Aluseostjad näevad aga kvaliteedi ja ka hinnatõusu võimalusena kaubaaluste ringluse korraldamist. ?Ma usun kindlalt, et kui meil Eestis õnnestuks korraldada EUR-aluste ringlus, muutuks nende kasutamine tunduvalt laialdasemaks ja ka kvaliteeti tähtsustataks siis rohkem,? ütles Alar Salum.
    EUR-aluse mõte Euroopas on Salumi sõnul see, et seal on loodud süsteem, mille baasil on korraldatud aluste vahetus. ?Auto toob laadimiskohta näiteks 30 alusetäit kaupa ja võtab sealt 30 tühja EUR-alust kaasa, mille ta viib jälle järgmisse kohta vahtuseks, kust ta saab peale kauba EUR-alustel,? rääkis Salum. ?Alus on ringluses nagu näiteks klaastaara.?
    Eesti probleem on see, et vähemasti Mandri-Euroopa ja Eesti vahel ükski Eesti transpordifirma sellist ringlust korraldada pole suutnud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Teflonametnik, kel jäigi vastutus võtmata
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Esmaspäeval peatab börs LHV aktsiatega kauplemise
Seoses LHV aktsiate jagunemisega peatab Tallinna börs esmaspäeval nendega kauplemise ning uuesti avanemisest teatab börs eraldi.
Seoses LHV aktsiate jagunemisega peatab Tallinna börs esmaspäeval nendega kauplemise ning uuesti avanemisest teatab börs eraldi.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Haapsalu raudtee pikendamine liigub teadmata tulevikku
Lisaks Tallinna Haigla Euroopa Liidu taasterahastust eemaldamisele otsustas valitsus lõpetada ka Turba–Risti raudtee ehitamisele 34 miljoni euro mahus toetuse andmise.
Lisaks Tallinna Haigla Euroopa Liidu taasterahastust eemaldamisele otsustas valitsus lõpetada ka Turba–Risti raudtee ehitamisele 34 miljoni euro mahus toetuse andmise.
Sõda pani Stora Enso Eestis pea ületamatu väljakutse ette Ettevõttel rekordiline aasta
Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu pidi mullu rekordilise aasta teinud Stora Enso Eesti leidma Näpi tehases asenduse 60 protsendile toormele, mis seni tuli idapiiri tagant.
Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu pidi mullu rekordilise aasta teinud Stora Enso Eesti leidma Näpi tehases asenduse 60 protsendile toormele, mis seni tuli idapiiri tagant.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.