Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vene uutest sadamatest saab kasu ka Eesti

    Eesti sai päranduseks nõukogude ajast ebasümmeetrilise majandusstruktuuri. Suur osa vanast infrastruktuurist ilmutas oma ebaratsionaalsust ja tarbetust üpris kiirelt ? Eesti olude jaoks liigsuured ja kohanemisvõimetud üksused lakkasid toimimast. Varemetes laudad või tehasehooned ei jäta küll head muljet, kuid on paratamatud ja mingil moel isegi vajalikud mälestusmärgid ebaefektiivsele majandussüsteemile.
    Osa sellest pärandist aga toimib siiani. Ma ei räägi mitte nõukogulikust mentaliteedist ega nn viiendast kolonnist, vaid täiesti käegakatsutavast vastastikkusest seotusest. Venemaa osutus oma välismajanduses osaliselt sõltuvaks uutest ja mitte kõige sõbralikumatest Balti riikidest. Loomulikult on sellel sõltuvusel positiivsed momendid, kuid nii nagu iga teine sunnitud suhtlus, on see toonud kaasa pingeid.
    Alates Venemaa Föderatsiooni tekkest on seal räägitud vajadusest ehitada uusi sadamaid Läänemere kaldale, et suurendada oma väliskaubanduslikku iseseisvust.
    Nüüd on need projektid osaliselt realiseerunud. Ust-Luuga sadamakompleksis on alustatud juba teist ehitusetappi, terminaali mineraalväetiste tarbeks. Venemaale igiomaselt toimub see protsess pisut kummaliselt. Nimelt on siiani rajamata sadama toimimiseks vajalik raudteeühendus, nii et täisvõimsust ei saavuta kompleks niipea.
    Aga see on siiski tehniline detail. Mida need uued sadamad meile tähendavad? Või laiemalt ? mida nad tähendavad Vene-Balti suhete kontekstis? Väidan, et mõju on positiivne! Transiidifirmade lobitöö tulemusel on kujundatud Eestis üldiselt negatiivne suhtumine Venemaa kõnealusesse initsiatiivi. Suudan ka ise üles lugeda rea võimalikke negatiivseid järelmõjusid: transiiditulude vähenemine, mõningane tööpuuduse tõus põhiliselt venekeelse elanikkonna hulgas, Läänemere reostuskoormuse suurenemine jne.
    Kuid asjal on olemas tugev positiivne külg. Nimelt väheneb vene kapitali surve Balti (transiidi)majandusele. Lisaks paraneb Venemaa eneseteadvus, sest väheneb vajadus maksta sundtransiidi eest. Seega nõrgeneb negatiivne inerts Vene-Balti suhetes.
    Mis aga puutub meie vähenevasse transiiditulusse, siis ega see nii suur oht olegi. Muidugi võib mõne lugupeetud akadeemiku kombel arvutada Vene transiidi osakaaluks 60 SKPst, kuid selline arvutuskäik ei ole kuigi usaldusväärne. Soome Panga majandusinstituudi hiljutistel andmetel on Vene transiidi osakaal Balti riikide majanduses 5st protsendist Leedus kuni 9 protsendini Lätis. Eestis on see arv 8.
    Rusikareegel majanduses kõlab ? riskide hajutamine suurendab turvalisust. Transiidi diversifitseerimine annab sama efekti. Venemaa välismajanduslike ja -poliitiliste valikute areaal laieneb. Seetõttu vähenevad ka pinged, mis sundsituatsioonis paratamatult kuhjuvad.
    1998. aasta kriis Venemaal tundus esialgu peaaegu katastroofina. Lõpptulemusena on sellest aga kasu tõusnud nii Venemaale endale kui ka Eestile. Pikas perspektiivis osutuvad meile kasulikuks ka Venemaa uued sadamad Läänemere ääres. Vastastikune iseseisvumine annab meile valikuvõimaluse, mis lubab meil vabalt korraldada omavahelisi suhteid vastavalt muutuvatele oludele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Tööhõiveraporti ootuses sulgusid peamised USA indeksid madalamal
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Päikesepaneelide paigaldamine katusele
Eestis on üha enam hakatud paigaldama päikesepaneele ja ehitama terveid päikseelektrijaamu. Rohepööre, pandeemialainete ajal alanud ja geopoliitilise olukorra tõttu üha kallinevad elektrihinnad on muutnud päikesepaneelid üha populaarsemaks.
Eestis on üha enam hakatud paigaldama päikesepaneele ja ehitama terveid päikseelektrijaamu. Rohepööre, pandeemialainete ajal alanud ja geopoliitilise olukorra tõttu üha kallinevad elektrihinnad on muutnud päikesepaneelid üha populaarsemaks.

Olulisemad lood

Euroopa Liit leppis kokku nafta hinna ülempiiris ja uutes sanktsioonides
Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku, et kehtestavad Vene naftale hinnalae, ikka püüdlusest vähendada Kremli tulusid. Hinnalagi on osa kaheksandast Moskva-vastaste sanktsioonide paketist.
Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku, et kehtestavad Vene naftale hinnalae, ikka püüdlusest vähendada Kremli tulusid. Hinnalagi on osa kaheksandast Moskva-vastaste sanktsioonide paketist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.