Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tarbimis- ja reisilaenud uuesti õppelaenuks

    Pangad tegid endale karuteene, kui julgustasid tudengeid õppelaenu eest soojamaareisile minema. Keda peaks noor veel uskuma kui mitte soliidseid rahaasutusi? Ainult et õppelaene taganud riik on sattunud täbarasse olukorda ja peab plaani kergemeelne õppelaenude-äri lõpetada.
    Äripäev leiab, et riiklikud n-ö tasuta kõrghariduse rahastamise summad peavad minema stipendiumideks, aga kõrgharidus ise peab muutuma täies ulatuses tasuliseks. Riigil tuleb loobuda õppelaenude garanteerimisest, andes need täielikult pankade pädevusse.
    Praegune õppelaenude süsteem on läbi kukkunud, sest tudengid laristavad laenu kuu-paariga maha, loobudes teadlikult tagasimaksmisest. Riik satub seevastu kolmekordse surve alla: pangale tuleb tagasi maksta laenu põhisumma, tasuda intressid ja lisaks jätkata avalik-õiguslike ülikoolide rahastamist. Pank vaatab pillerkaari pealt, sest tema riskid on viimseni maandatud, lisaks tiksub kenake intress.
    Kui riik ei garanteeri enam õppelaenu, võib õppelaenu intress tõusta tarbimislaenu tasemele. See oleks aga liig mõnele vaesemast perest tõsisele õppurile. Kuid ülikoolidele eraldatud summad, praegu 800 miljonit krooni aastas, peavad minema stipendiumideks, mis on nende õige koht. Stipendiumi saaksid silmapaistvalt edukad õppurid, olgu nad siis vaesest perest või rikkast, kellele kõrgharidus jääks endist viisi tasuta.
    Kes kõvema peaga või kel probleeme õppedistsipliiniga, need peaks koputama pangamaja uksele.
    Pank määrab ise tagatised, käendajad, laenuintressi ning on tulevikus huvitatud laenu tagasisaamisest. Pankade sõnul on kõrgharidus praegu kerge üleproduktsiooniga, st noored saavad küll kõrghariduse, aga erialal, mille turg on juba täis. Samas oleks vaja muude alade spetsialiste, mille seab paika just üldine tasuline kõrgharidus.
    Praeguse süsteemi puudus võib seisneda ka õppelaenu suhtelises väiksuses, mida veidi liialdades saab iseloomustada kui ?elamiseks vähe, suremiseks palju?. Lahendus pole aga laenusummade suurendamine ja ühtlasi riigi garantii jätkumine. Siis läheksid tudengite reisid ainult pikemaks ja kaugemale. Kui riik enam õppelaenu ei garanteeri, tulevad laenu saama ainult tõsised õppurid, kes teavad võetud vastutuse suurust.
    Et õppur summasid õigeks otstarbeks kasutaks, tuleb kaaluda ka õppemaksu suuruse summa otse ülikoolile ülekandmist, siis ei teki kiusatust sellest muudeks kuludeks näpistada.
    Veel üks präänik võiks õppurile jääda. Kui värske insener või pedagoog läheb pärast lõpetamist avalikku teenistusse, võiks riik aastate jooksul ? mitte kohe ? hakata õppelaenu kustutama. Kui ikka tõesti on tegu võimeka töötajaga. Kuid miks mitte ka erasektoris: tööandja poolt laenu aegamööda kustutamine võiks olla üks töölepingu punkt, millest sõltub teiste punktide atraktiivsus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Aasiat tabas kümnendi suurim müügilaine, dollar tegi jälle rekordi Analüütik: tuleb globaalne majanduslangus
Aasia aktsiaturud kukkusid kolmapäeval, sest laenamise kallinemine süvendab hirmu ülemaailmse majanduslanguse ees ja paiskab investoreid turvalise dollari juurde. Euro tüürib tasapisi kahe kümnendi madalaima taseme suunas.
Aasia aktsiaturud kukkusid kolmapäeval, sest laenamise kallinemine süvendab hirmu ülemaailmse majanduslanguse ees ja paiskab investoreid turvalise dollari juurde. Euro tüürib tasapisi kahe kümnendi madalaima taseme suunas.
KIKi spetsialistid: võtame Euroopa otsetoetustest rohepöörde tegemisel tuge
Euroopa otsetoetustel on suur potentsiaal aidata keskkonna heaks palju ära teha. Teiste riikide projektidega konkureerimist ei maksa peljata, kirjutavad Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) arengu- ja koostöökoja juht Helen Sulg ning ringmajanduse ja ressursisäästu valdkonnajuht Rita Jürmann.
Euroopa otsetoetustel on suur potentsiaal aidata keskkonna heaks palju ära teha. Teiste riikide projektidega konkureerimist ei maksa peljata, kirjutavad Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) arengu- ja koostöökoja juht Helen Sulg ning ringmajanduse ja ressursisäästu valdkonnajuht Rita Jürmann.
USA aktsiaindeks langes 2020. aasta novembri tasemele
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Värske uuring: plastpakendid rahastavad Putini sõda
Üle 30% Euroopa Liidu plastpakenditest toodetakse Vene naftast ja gaasist ning järgmise 20 aastaga kavatsevad tootjad plastpakentite tootmist kahekordistada, selgub Rahvusvahelise Keskkonnaõiguse keskuse avaldatud uuringust.
Üle 30% Euroopa Liidu plastpakenditest toodetakse Vene naftast ja gaasist ning järgmise 20 aastaga kavatsevad tootjad plastpakentite tootmist kahekordistada, selgub Rahvusvahelise Keskkonnaõiguse keskuse avaldatud uuringust.
Taani: Nord Stream 2 gaasitoru lekib ohtlikult
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.