Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas Andres ja Pearu suudavad koostööd teha?

    Jutt kahest Eestist ja suurenevatest vastuoludest riigis on kõlanud juba mõnda aega. Ettevõtjad näevad riigi arengu põhiküsimusena seda, kuidas õnnestuks meil ehteestilikust Andrese ja Pearu kemplemisest üle saada ning riigi arengu põhisuundade ja tegevuste osas üldine rahvuslik kokkulepe sõlmida. Kokkulepe, milles osaleksid nii tööandjad kui töövõtjad, poliitilised jõud kui ka kolmas sektor. Kõigile saab päev-päevalt selgemaks, et kogu riigi arengu jaoks on selline kokkulepe hädavajalik, vastasel korral jääme alatiseks igaüks oma soonurka labidat vibutama, aga sood ikka kuivaks ei saa...
    Miks ma nii arvan? Aga sellepärast, et meie tööpuudus on ligi kaks korda kõrgem Euroopa Liidu keskmisest ja aina kasvab, elanike ostujõud aga seevastu juba mitu aastat vaid 37 samast tasemest. Maksukoormus suureneb märkamatult, riigihalduses on reformid tegemata, oskustöötajaid ei ole piisavalt, vastuolud Tallinna ja muu Eesti vahel aina suurenevad, majanduse reaalsektor on nõrk. Need on põhimõttelised probleemid, mille lahendamisele peame asuma kohe. Stabiilne rahanduslik keskkond ning suhteliselt arenenud kommunikatsioonid on selle juures abiks, mitte ei näita meie erakordset majanduslikku arengut, nagu siiani on populaarne väita.
    Arvestama peame ka seda, et Eesti rahvastik kahjuks aina vananeb ja töötegijate hulk seega kahaneb; globaliseerumine ja tehnoloogia areng toovad kaasa oma mõjud ning keskkonnakaitse ja -teadlikkus teiselt poolt jälle omad. Seega oleme üsna muutuvas majanduskeskkonnas, kus paljud senised arusaamad varsti enam ei kehti.
    Seepärast peavad nii ettevõtjad kui poliitikud pöörama tähelepanu sellele, kuidas äri ja ühiskonna vahelisi suhteid kaasajastada. Me peame seda tegema ja riiki aitama, sest vastasel korral saab poliitilisest kemplemisest norm, meie ettevõtlikud noored pakivad kohvrid ja lähevad Euroopasse või Ameerikasse paremat elu otsima, välisinvestorite huvi kahaneb ning kokkuvõttes ähvardab riiki moraalne ja ka majanduslik kokkuvarisemine.
    Kellelt meil on õppida? Näiteks Iirimaalt. Vähem kui viisteist aastat tagasi oli see üks Euroopa vaesemaid maid ? tööpuudus oli 20, majandustoodang elaniku kohta 75 Euroopa Liidu tasemest, riigi võlakoorem hiigelsuur ja rahvaarv kahanes 1 aastas. Täna on Iirimaa majandustoodang 118 ELi tasemest, tööpuudus 3,9 ja majanduskasv 10,7 aastas (2000. a), rahvaarv aga kasvab 1,2 aastas.
    Milles aga oli Iirimaa edu alus? Lühidalt öeldes ? lisaks majanduslikele reformidele ja välisinvesteeringutele (õigemini nende eeldusena) saavutasid iirlased ka üldrahvusliku kokkuleppe, mille kohaselt tööandjad, ametiühingud ja poliitilised jõud panid koos paika palgapõhimõtted, riigi sotsiaalkulutuste määra ja maksupõhimõtted. Valitsus töötas välja järjepideva tööstuspoliitika, millega pandi alus kiiresti arenevale, oskustemahukale eksporditööstusele. Haridussüsteem muudeti ajakohaseks. Selle järel alles tulid ELi abiprogrammid ja pääs Euroopa turule.
    Mis on minu sõnum? Seda, mida tegid iirlased, suudaksime ka meie, eestlased, kui meil ainult leiduks piisavalt julgust ja tahet oma poliitilisest või ärilisest soonurgast korraks väljapoole vaadata ja naabrimehega asjade üle arutada.
    Autor: Aadu Luukas
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Raadiohitid: nurka surutud Putin ja ostusoovitused börsidelt
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
IKEA Baltikumi juht: Tallinna pood jääb Eesti ainsaks
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.

Olulisemad lood

Elering: mõne teise LNG-laeva toomiseks tuleb terminal ümber ehitada
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.