- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinna linna raha integreerus Pohlakuga
Eile avaldas Äripäev artikli Lilleküla jalgpallistaadioni valmimisest ja rahastamisskeemidest. Selgus, et jalgpalliguru Aivar Pohlak on oma mõjuvõimu ja häid suhteid kolmikliiduga ära kasutades ehitanud endale staadioni peaaegu ilma omapoolse finantseerimiseta. Samas saab Pohlaku juhitav jalgpalliklubi staadioni enamusaktsionäriks.
Äripäeva hinnangul on Lilleküla jalgpallistaadioni ehitamine näide sellest, kuidas poliitikud ei tohi maksumaksjate rahaga ümber käia. Linnaametnikel ja võimul olevatel poliitikutel puudub ülevaade, kui palju on staadioni ehitamiseks maksumaksjate raha kulunud.
Detsembri lõpuks peaks saama selgeks, kui suur on Tallinna linna osalus aktsiaseltsis FCF Lilleküla Jalgpallistaadion. Taotletavat osaluse suurust ei oska ametnikud ja linnavalitsuse liikmed veel nimetada, sest seni tehtud rahaeraldustes valitseb segadus. Tegelikult oleks linn pidanud ühisfirma loomises kokku leppima juba enne, kui alustati staadioni ehitamise rahastamist, mitte aga viis kuud pärast staadioni valmimist.
Linnajuhid vabandavad end tuttavate argumentidega. Linnapea Tõnis Paltsi kinnitusel on arvestatud sellega, et linn otsest rahalist tulu staadionilt ei saa. ?Linna eesmärgiks pole raha teha, vaid raha tegemiseks keskkond luua,? väitis Palts (vt EPL 30.08.2001). Tänu linna abile õnnestus rajada kaasaegne spordikompleks, millest saab linn lõppkokkuvõttes rohkem kasu kui see raha, mis kulus ehitamisele. Korralik staadion aitab elavdada linnas ettevõtlust, meelitab noori spordiga tegelema ja seeläbi takistab kuritegevuse ning narkomaania levikut. Lisaks aitab uus staadion Eestit reklaamida. Näiteks hakati pärast staadioni valmimist tõsisemalt rääkima Eestis juunioride jalgpalli EM-võistluse korraldamise võimalusest.
Pohlaku toeks võidakse väita ka seda, et üleskerkinud süüdistuste taga on võimuvõitlus Tallinna linnavalitsuses ja Eesti Jalgpalliliidus.
Linnavalitsuses ja hiljem volikogus on Pohlakule vastu töötanud Reformierakonna liige ja endine abilinnapea Priit Vilba. Vilba on linna abiga rajanud Saku Suurhalli ja kavandab jäähalli ehitamist. Pohlak on öelnud, et Vilba takistas abilinnapeana staadioni ehitust ja vastutöötamise põhjuseks oli Vilba seotus Saku Suurhalliga.
Jalgpalliliidus tekkinud konflikti taga on aga raha. Pohlaku juhtimisel on Eestis jalgpall arenenud väga kiiresti. Jalgpalli populaarsuse kasv ja Eesti jalgpallurite edukus tähendab suuremaid rahasummasid jalgpalliliidule.
Tegelikult ei saa Lilleküla jalgpallistaadioni rahastamisel tekkinud segadust ja vaidlusi välja vabandada Pohlaku entusiasmi, spordi soodustamise, Priit Vilba solvumise ega jalgpalliliidu sisetüliga. Kui Tallinna linn on kulutanud maksumaksjate raha uue jalgpallistaadioni rajamiseks, siis on loomulik, et linn saab vastavalt kulutatud rahale ka staadionit haldavas firmas osaluse.
Spordi arengule ei saa tulla kuidagi kahjuks nõudmine, et linn kasutaks maksumaksja raha läbipaistvalt ja korrektselt. Vastupidi, selgus linna rahakotis loob eeldused, et Tallinnasse kerkib ka teisi spordi- ja kultuurikeskusi.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele