AS Lacto vastus tänasele Äripäeva artiklile

Kolmandaks pakume välja oma seletuse käimasoleva rünnaku tagamaadele ja ajenditele.

Lacto areng viimase paari aasta jooksul on olnud äärmiselt kiire. See on osaliselt seotud ettevõtte arengustrateegiaga, osaliselt elu poolt peale sunnitud. Nimelt on osaluse omandamine 11 piimatootjas suuremas osas toimunud vastavalt soovile kindlustada endale tooraine baas, kuid mõnele piimatootjale on vaja olnud ka halvima vältimiseks lihtsalt appi minna. See viis olukorrani, kus näiteks piimatootja majandustegevuses kasutatav vara oli AS Lacto bilansis. Kogu tegevuse korrastamise eesmärgil loodi Lacto tütarettevõtted, mis spetsialiseerusid konkreetsetele valdkondadele: AS Lacto Agro Grupp koondab valdusettevõttena enda alla kogu Lacto osalusega piimatootmise, AS Rapla Dairy tegeleb piimatöötlemisega ja AS Lacto International müügi ja vahendusega. Vastavalt sellele on ümber paigutunud ka kaader, kaasa arvatud juhtiv kaader. Ka kogu põhi- ja muu vara on kokkuleppel kreeditoride või omanikega (liisitud vara!) viidud asjaomastesse ettevõtetesse. Seega ei ole põhjust otsida Lactost toorpiima võlgnevusi või Rapla Dairyst lüpsiseadmete liisingumakseid.

Lacto Piimaliidu liikmemaksu võlgnevuse suurus on vaieldav. Kuigi Lacto on tänaseks kogu summa- 138 000 krooni, mis kummalisel moel jõudis ajakirjandusse enne võlausaldaja pakutud viimase maksetähtaja saabumist, tasunud, soovime välja selgitada, milliste teenuste või kaupade eest antud summa sisse nõutakse. Piimaliidu 2001. aasta liikmemaks oli suurim Lactol ja Põlva Piimal. Lacto 2001. aasta igakuine liikmemaks oli 12 000 EEK ja Põlva piimal 9000 EEK. Valio Eestil 4200 EEK. Võimatu on mõista, millisel moel on need kaks suuremat maksjat saanud enam kasu oma liikmelisusest või tarbinud enam mingisugust teenust. Piimaliidu juhatuse esimehe Neeme Jõgi ettepanekul vabastati liikmemaksu tasumisest TTÜ Biokeemia Õppetool (1999. aasta, 2000. aasta ja 2001. aasta I kvartali liikmemaks) ning Eesti Maaviljeluse Instituut (2001. aasta II poolaasta liikmemaks). Miks siis nõutakse Lactolt sisse liikmemaks ka juba liikmeks mitteoldud aja eest? Kui Piimaliit ei suuda põhjendada ajakirjanduse kasutamise vajadust, kaalub Lacto antud küsimuses pöördumist kohtu poole.

Lacto, Rapla Dairy või mõne teise gruppi kuuluva ettevõtte pakutud 30 kuni 100 miljoni kroonini ulatuv võlgnevus on kuuldus. Tegelikkus on teistsugune.

Rapla Dairy on 2001. aasta jooksul 11 kuuga ostnud kokku 78 000 tonni toorpiima. Piima eest samal ajavahemikul tasutsu summa on 245 miljonit krooni. Suurim ühes kuus piima eest makstud summa on pisut ületanud 30 miljonit krooni. Arvestades keskmist kuist mahtu üle 20 miljoni krooni ja normaalset turustamist häirinud eurolitsentsi peatamist juunist kuni augusti lõpuni, samuti maailmaturu pulbrihindade langemist suviselt 2000 dollarilt (USD) praegusele 1400 dollarile, on hilinemised maksetega arusaadavad. Seda mõistavad ka kõik Rapla Dairy hankijad ja koostööpartnerid ning näevad koos ettevõttega probleemist ülesaamist juba lähemate kuude jooksul. Võlgnevustele on laos kate kauba näol olemas ja nende korraliku hinnaga realiseerimine nimetatud aja jooksul teostatav.

Detsembris graafikujärgseteks makseteks võlgnevuse likvideerimisel oli 04.12.2001 seisuga tarvis 14 miljonit krooni. Akreditiiviga kaetud oodatavad laekumised on 17 miljonit krooni. Möödunud ja käesoleva nädala jooksul on tasutud võlgnevusi 21 miljoni krooni ulatuses. Kuulduste põhjal on talupidajate liitude koondatud nõuded kokku umbes 600 000 krooni. Ilmselgelt ei valmista Rapla Dairyle sellise summa tasumine ületamatut raskust. Ka eelnenud meediakesksete pankrotikuulduste korral ei ole kunagi olnud tegemist, võlgniku 30 miljoni kroonini ulatuvat keskmist kuukäivet arvestades, tõsiseltvõetava ähvardusega, sest nõuete koondsumma on alati piirdunud umbes 500 000 krooniga.