Läänemaa pani lambad raha teenima

Põlismetsad, karud ja hundid on Lääne-Euroopas haruldased.

Eestlane ei pea praegu väga palju kilomeetreid sõitma, et uudistada kotkapesa või karurooja mustikapõõsail. Loodus on rikkus ja samaaegu seab selle kaitse ühiskonnale hulga kohustusi.

Natura 2000 on Euroopa Liidu loodushoiualade võrgustik, millega Eesti peab ühinema, kui tahab Euroopa Liiduga ühineda. Läänemaa pilootprojekt on tulevaste Natura-alade kaardistamine. Tuleva aasta lõpuks peaks kaardistatud olema kogu Eestis.

Eestil teist võimalust ei olegi kui liita võimalikult rohkem liike ja piirkondi loodushoiualade võrgustikuga. Euroliidu põllumajanduspoliitika on Euroopa looduse ruineerinud ja kui Eesti oma loodust ei kaitse, juhtub seesama.

Valitsus kulutas tänavu üle viie miljoni krooni ja kavatseb eelolevail aastail samas mahus kulutada loodushoiualade kaardistamiseks, kaitset vajavate liikide kirjeldamiseks ja kaitsekorralduskavade koostamiseks.

Looduskaitsjad ennustavad, et kolmandik Eesti territooriumist läheb kirja Natura-aladesse. Loodushoiualaga liitumine tähendab maaomanikele tervet hulka piiranguid, aga ka võimalust edendada oma ettevõtlust.

Natura nõuetega kaotavad turbatöösturid, metsaspekulandid või sadamaehitajad. Ehk ettevõtjad, kelle erahuvid osutuvad neid kaaludes suuremaks ühiskonna huvidest.

Kaitsekorralduskava on tänases looduskaitses võlusõna, mis tõotab kohalikele inimestele kui mitte pudrumägesid, siis vähemasti sissetulekut. Poollooduslikud kooslused vajavad säilimiseks inimese tööd. Juba praegu teenivad Läänemaal lambad ja veised raha ning metsaomanikele makstakse mitte raiumise, vaid raiumata jätmise eest. Rannaniitudel lammaste pidamine ei tasu talunikele ära, aga kui lammas raha teenib ainuüksi selle eest, et niidul rohtu näksib, siis annab põllumajandus juba kasumit.

Autor: Andrus Karnau