Uue korra kohaselt ei võrdsustatud kauba toimetamist vabatsooni enam ekspordiga ning vabatsoon on kauba jaoks käibemaksu mõttes tavaline Eesti territoorium.
See viis nii siinsed eksportöörid kui ka vabatsoonide operaatorid nädala alguses rahandusministeeriumi ametnike jutule, sest seda peeti ohuks mitme ettevõtte eksistentsile ja ka riigi ekspordile üldse.
Rahandusministri nõunik Madis Müller ütles kohtumist kommenteerides, et konkreetse tulemusena saab ta nimetada riigikogu liikme Meelis Atoneni poolt riigikogule esitatavat eelnõu, mis ei muuda küll praegust korda selliseks tagasi, nagu see varem oli, aga võimaldab kauba vabatsooni viimist siiski käsitleda ekspordina.
Mülleri sõnul peaks eelnõu menetlus riigikogus toimuma kiiresti.
Rahandusministeerium ise samas lõplikku seisukohta vabatsoonide asjus võtma ei rutta ning analüüsib veel asjassepuutuvatelt ettevõtetelt saadud infot ning käibemaksupettuse võimalusi.
?Vaatame andmed veel kord üle,? selgitas Müller. ?Kui Eesti riik otsest kahju ei saa määratleda, aga samas saaks lahendada eksportijate probleemid, siis pole vaja ettevõtteid kiusata. Kui on vähenenud riigi maksutulu, siis ei saa järeleandmisi teha.?
Seotud lood
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.