Tööturuameti koduleheküljel pakutavatest koolitustest ei leia naljalt võimalust õppida mõnd nn lihtsat ametit, küll aga pakutakse laialdasi õppimisvõimalusi arvuti-, meditsiini ja raamatupidamise alal. Näiteks saab meditsiinilise eriharidusega töötu end 1500 krooni maksaval kursusel Põhja-Eesti Verekeskuses täiendada verekomponentide valmistamises ja vereuuringute tegemises. Põltsamaa kodu- ja põllutöökoolis saab töötu soovi korral riigi raha eest algteadmised mesindusest.
?Meil on siin tegevmesinik ja tarud ka, nii et kui on nõudlust, paneme grupi kokku ja teeme koolituse ära,? ütleb Põltsamaa kodu- ja põllutöökooli täiskasvanute ümberõppe osakonna juhataja Mart Vahesoo. Ta möönab küll, et seni pole mesinduse vastu töötutel elavat huvi olnud.
Tööturuameti töötu sotsiaalse kaitse ja tööturuteenuste osakonna peaspetsialisti Kalju Kilgi sõnul soovib 90 protsenti töötutest saada arvutikoolitust või õppida mõnd ala, millega pole midagi peale hakata.
?See mesinike koolitus pole küll mingi imeasi, minu teada mitu Raplamaa töötut tundis selle vastu huvi,? ütleb Kilk. Töötute koolitusvajadus määratakse tema sõnul tööhõiveametitele esitatud vakantsetest töökohtades lähtudes, tööandjate soove ja kohalike omavalitsuste tööjõuvajadust arvestades.
Samas tööhõiveameti koduleheküljel pakutakse tööd küll õmblejatele, kalatöötlejatele, kokkadele ja müüjatele, kuid mesinikele või vereuuringu koolituse läbinutele ei pakuta midagi.
Metallitöötlemise allhanketöid tegev OÜ Hanval Metall otsib tööturuameti kaudu treial-freesijaid. Firma arendusjuhi Ursel Hannuse sõnul ei saa siiski loota, et leiab n-ö valmis töötaja, vaid inimene tuleb ikka firmas ise välja õpetada. ?Uus inimene alustab tööd nagu õpipoiss ja katseaja jooksul saab ta meilt väljaõppe,? selgitab Hannus.
ASis Õppe- ja Töölerakenduskeskus koolitatakse töötuid raamatupidajateks, tollimaakleriteks, juhi abideks, autolukkseppadeks- ja maalriteks, samuti arvutialal. Ettevõtte õppekonsultandi Karin Lindsalu sõnul ei taha töötud õppida pingitööliseks, vaid soovitakse saada peamiselt raamatupidajaks, tolli- või kinnisvaramaakleriks. ?Tööandjate poolt aga on kõige otsitumad näiteks treialid ja freesijad, kuid praegu ei taha isegi vene noored pingitööliseks hakata, rääkimata eestlastest,? räägib Lindsalu. ?Kui pakkuda töötule võimalust hakata pingitööliseks, venib tema nägu ikka väga pikaks, kuigi palgad on tööjõupuuduse tõttu juba päris korralikud.?
Raha kulub töötute ümber- ja täiendõppeks sel aastal 46 miljonit krooni, lisaks jagatakse töötutele ligi 10 miljonit krooni õppimise ajal igakuise stipendiumina. Tööd leiavad tööturukoolituse läbinutest siiski vaid veidi üle poole inimestest.
Seotud lood
Tööstuslikud tõstuksed on paljude ettevõtete igapäevaelu lahutamatuks osaks, tagades kaupade sujuva liikumise. Tõstuksed, nagu kõik töötavad ja liikuvad seadmed, vajavad töökindluse tagamiseks pidevat hooldamist.