Vastavalt PricewaterhouseCoopers"i majandusteadlaste poolt avaldatud värskele eurotsooni majandusaruandele tõuseb keskmine eelarvedefitsiit euromaades 2002. aastal umbes 2%-ni SKP-st, kuna üldine majanduskasv langeb alla 1%.
Saksamaa jääb oma tänavuse nullilähedase keskmise majanduskasvuga tõenäoliselt euromaade edetabeli lõppu. Sellest tulenevalt ning eeldades muutumatut fiskaalpoliitikat, prognoosib PwC Saksamaa võimalikuks eelarvedefitsiidi tõusuks 2002. aastal umbes 3.2% SKP-st.
Mainitud tõus oleks veidi üle Euroopa Liidu Majandusstabiilsuse ja - Kasvu Paktis sätestatud 3% limiidi. Samas tuleneb see suures osas tuleneb majanduse tsüklilistest teguritest ning PwC aruandes väidetakse, et rahatrahvi määramine Saksamaale oleks kohatu. Pwc hinnangul oleks fiskaalne kokkuhoid vastutöötav, kui lühiajaliseks prioriteediks on majanduslangusest välja tulla.
Mõnevõrra suuremat majanduskasvu 1-1.5% oodatakse 2002. aastal Itaalias ja Prantsusmaal. Samas jääb see siiski allapoole üldiselt oodatavat ning ilma poliitiliste muudatusteta toob see mõlemas riigis kaasa umbes 2% eelarvedefitsiiti SKP-st. Defitsiit jääb küll lubatud 3% piiridesse, kuid kujuneb probleemiks EL-i Stabiilsuse Programmides sätestatud laiapõhjalise eelarve tasakaalu saavutamisel.
PwC käesolev aruanne on optimistlikum 2003. aasta prognooside suhtes, eeldades, et euromaade majanduskasv peaks taastuma kuni umbes 2-2.5 protsendini aastas üldisema globaalmajanduse elavnemise ning võimaliku edasise intressimäärade alandamise taustal.
Viimane peaks Saksamaa defitsiidi tooma tagasi 3% piiridesse ning aitama veidi vähendada üldist euromaade eelarvepuudujääki, kuid näib ebatõenäoline, et eelarve tasakaalustuks 2004. aastaks vastavalt Stabiilsuse Programmides plaanitule.
Aruandes väidetakse, et riikide eesmärk peaks olema nende tsükliliselt korrigeeritud eelarvedefitsiidi vähendamine mitte enam kui umbes 1 protsendini SKP-st 2005. aastaks ning valitsuste eesmärgiks 'kuldse reegli' järgimine- laenata ainult investeerimiseks.
Aruanne on ka üldiselt optimistlik inflatsiooni prognoosides, pidades võimalikuks selle langust euromaades 2002. aastal keskmiselt kuni 1.5%-ni. Viimane võimaldab Euroopa Keskpangal intressimäära edasist alandamist, kui esineb märke majanduse nõrgenemisest.
Seotud lood
Akadeemiline haridus peab käima käsikäes ettevõtliku mõtteviisi, loovuse ja digipädevustega, usub EBS Gümnaasiumi direktor Kersti Uudla.