Hansapanga juhatuse aseesimees Erkki Raasuke on seisukohal, et ega suurt vahet fondide strateegias ei ole. Seda seadused lihtsalt ei võimalda.
Kolme fondiga turule tulev Hansapank plaanib hõivata sellest 60. Esimene neist on võlakirjafond, teise puhul investeeritakse 25 aktsiatesse ning kolmanda puhul 50.
?Kolm fondi võimaldab üle elukaare saavutada kõige optimaalsema kombinatsiooni,? sõnas Hansapanga Investeerimisfondide portfellihaldur Paavo Põld. Nooremas eas on Põllu selgitusel olulisem kapitali kasv ja vähem teeb muret aktsiaturu kõikumine. Sellisel juhul võiks valida fondi, mis investeerib maksimaalselt lubatud 50 aktsiatesse. Samas vanemasse ikka jõudes tuleks valida selline, mis investeerib võlakirjadesse, et vältida oma kogutud vara kõikumist nendel viimastel aastatel enne pensionile minekut.
Korraga saab sissemakseid teha vaid ühte fondi. Makseid saab suunata mõnda teise fondi kord aastas ja siis ei pea tingimata kõiki varem kogutud osakuid uude fondi üle kandma.
?Meie peamine eesmärk on hetkel siiski see, et teine sammas käivituks ning võimalikult paljud otsustaksid liituda,? nentis Raasuke. Pankade eeliseks on tema hinnangul usaldusväärsus ning mugavus, sest klient saab kõik teenused ühest kohast.
Kahe fondiga turule tuleva Investeerimispanga LHV partner Robert Kitt pareerib selle seisukoha väitega, et kuigi kliendil oleks mugav ka kõik eluks vajaminev osta supermarketist, läheb ta siiski riideid ostma näiteks Baltmanist. ?Meie pakume kvaliteeti, sest meie selge fookus on investeerimine,? sõnas Kitt, lisades, et kuna LHV plaanib investeerida aktsiaindeksitesse, on fond madalama riskitasemega, kui ise aktsiaid valides saavutaks.
Tema sõnul oleks 10protsendilise turuosa hõivamine reaalselt saavutatav eesmärk. ?Meie fondide tootlused ületasid pikaajaliselt aktsiaindeksite tootluse.?
Seesam Elukindlustuse juht Taivo Saar on varem öelnud Äripäevale, et kuigi pangad on tugevas eelisseisundis, püüavad nemad klientides äratada usaldusväärsust liidripositsiooniga pensionikindlustuse pakkujate hulgas ning saavutada kuni 15protsendiline osalus.
Sampo aga saab toetuda pensioniraha kogumise, investeerimise ja ka väljamaksmise rahvusvahelisele kogemusele.
Kuigi investeerimispanga Trigon Capital partner Aadu Oja ei soostunud veel täpsemalt plaanidest rääkima, sõnas ta, et turule tullakse agressiivselt ning saavutatakse kindlasti suurem osalus, kui Seesam plaanib. Hiljuti sõlmiti koostöökokkuleppe Saksamaa suuruselt teise kindlustusgruppi kuuluva ERGO Europaga kogumispensionifondide turuletoomiseks Eestis. Oja sõnul on nende trumbiks ERGO poolt just omanike usaldusväärsus ning Trigoni poolt pikaajaline investeerimisalane kogemus.
Ühispanga Fondide juhatuse esimehe Loit Linnupõllu sõnul on olulisimaks valiku kriteeriumiks globaalsete investeerimiskogemuste olemasolu ja kvaliteet.
?SEB Grupp on ilmselt ainus, kes suudab klientidele pakkuda maailmatasemel analüüsil põhinevat fondihaldusteenust,? selgitas Linnupõld, plaanides kahe fondiga turule tulles hõivata sellest 30. Linnupõld pidas trumbiks konkurentide ees ka seda, et SEB/Ühispanga hallatavate varade maht on 96 mld eurot, Swedbank/Hansapanga hallatavate varade maht 29 mld ning Sampo pangal 1,5 mld eurot.
Endise sotsiaalministri Eiki Nestori sõnul ei sea vähene liitujate arv riiklikku pensionifondi ohtu. ?Kui võim poleks nüüd vahepeal vahetunud, siis oleksin liitujate arvu osas pessimistlikum,? nentis ta.
Teise sambaga liitudes peab töötaja loobuma enne maksete tasumist 2 oma palgast, millele riik lisab 4 sotsiaalmaksu arvelt.
Nestori hinnangul võib tulevikus kõne alla tulla sotsiaalmaksu tõstmine 2 võrra kui eelarvedefitsiit tõenäoliseks kujuneb.
Seotud lood
Akadeemiline haridus peab käima käsikäes ettevõtliku mõtteviisi, loovuse ja digipädevustega, usub EBS Gümnaasiumi direktor Kersti Uudla.