Kunda Tehased pole VEBist laenu võtnud, mistõttu kaebab ringkonnakohtu otsuse edasi riigikohtusse, ütles ettevõtte juhataja Ain Välba. ?Siin on kasutatud üksnes Kunda tehaste nime, sest ettevõttele pole tegelikult raha laekunud,? selgitas Välba. ?Laen kasutati teiste ettevõtete poolt katusekivitehaste rajamiseks.?
Cleider Projectsi volitused on ebaselged ning VEBis külmutatud arvete tõttu polnud Kunda Tehastel võimalik võlga tagasi maksta, ütles võlglast esindav vandeadvokaat Leon Glikman.
?Siin on tegemist administratiivsele ressursile rajatud taktikaga, kus kohut kasutatakse petturluse varjamisel ning ajaga venitamiseks,? lausus Nikolajev.
Tartu Ülikoolis pole VEBilt raha laenamist tõendavaid dokumente, mistõttu Dcleider Projectsi väidetavad nõuded on alusetud, ütles ülikooli finantsdirektor Taimo Saan. ?Kas te püüate seda teemat üles võttes provisjoni saada,? küsis Saan talle helistanud ajakirjanikult.
Tartu Ülikool laenas VEBist 16 miljonit krooni, mille eest osteti seadmed südamekirurgia keskusele ning kaks freespinki meditsiiniliste laserite tootmiseks, ütles professor Jüri Kärner, kes allkirjastas 1988. ja 1989. aastal Tartu Ülikooli rektorina VEBiga kolm laenulepingut.
16 Eesti riigile kuulunud ettevõtet laenasid enne Nõukogude Liidu lagunemist VEBist äriprojektideks valuutat, kuid lõpetasid tagasimaksed pärast Eesti taasiseseisvumist. Eelmiseks aastaks oli võlgnevus koos intressidega kasvanud 770 miljoni kroonini.
Teiste seas laenas erastamisagentuuri poolt ASile Kristine Center müüdud Eesti Fosforiit 1990. aastal ligi 23 miljonit krooni, mille VEB kandis üle Maardusse rajatud tseoliiditehase sisseseade tarnijale BSE ? Genex Company Ltd Suurbritannias.
Lääne-Viru maakohus tunnistas kaks aastat tagasi Cleider Projectsi nõuet Kunda Tehaste vastu, kuid Viru ringkonnakohus tühistas seejärel maakohtu otsuse.