Läti - Leedu läbirääkimistel Eestist sammujagu ees

Kui NATO suunal teevad Eesti, Läti ja Leedu tõhusat koostööd, siis Euroopa Liiduga läbirääkimistel pusib igaüks omaette ning peatükkide sulgemine on Lätil ja Leedul edenenud seni Eestist libedamalt, kirjutab Äripäeva välisuudiste toimetaja Tõnis Arnover 20. veebruari Äripäevas.

Eesti sai ELiga naabritest kaks aastat varem läbirääkimisi alustades korraliku edumaa, mis on nüüdseks kadunud. Praeguseks on Leedul ja Lätil 31 peatükist suletud 23, Eestil 21. Avatud peatükid on enam-vähem ühed ja samad, sest lõppu on jäänud mõistagi kõige raskemad asjad.

Kõigil kolmel käivad läbirääkimised põhiliselt rahaga seotud peatükkides: põllumajandus, regionaalpoliitika, finants- ja eelarvesätted, maksustamine, sise- ja justiitsasjad ning avamata on kaks: institutsioonid ja muud küsimused.

Muudes peatükkides on erinevusi. Leedu ja Läti on sulgenud isikute vaba liikumise peatüki, mis tähendab, et nad on sisuliselt leppinud ELi pakutava 2+3aastase üleminekuajaga. Eesti, kes ei taha sellega leppida, jätkab läbirääkimisi, kuigi tõenäoliselt tuleb tal leppida osa riikide piirangutega.

Energia peatüki on Läti sulgenud, Leedul ja Eestil on see lahti. Leedul on põhiprobleemiks energeetikasektori aeglane reform ning Ignalina tuumajaama teise reaktori sulgemise tähtaeg, Eestil põlevkivienergeetika ja vedelkütuse 90päevase miinimumvaru loomine.