Ülo Toomsalu • 29 aprill 2002

PM: NATO saabub Eestisse ilma rahva häälteta

Kui ELi astumiseks kavatsevad poliitikud rahvalt luba küsida, siis otsuse liituda NATOga kavatsevad valitsus ja parlament langetada isekeskis.

Põhjus peitub kümme aastat tagasi rahvahääletusel vastu võetud põhiseaduses, mille kohaselt välislepingute ratifitseerimise näol on tegemist Riigikogu eelisõigusega ning referendumil selliste küsimuste puhul rahva arvamust ei küsita, kirjutab Postimees.

Sellest hoolimata oleks rahvahääletusega Eesti kodanikelt NATOga liitumiseks loa küsimine eetilistest ja moraalsetest vaatepunktidest õige, sest tegemist on riigieluliselt väga tähtsa otsusega - nii kõlab reformierakondlasest justiitsministri Märt Raski isiklik seisukoht.

Just Raski alluvad töötasid poolteist kuud tagasi välja seaduseelnõu, mille kohaselt oleks Eesti jaoks teise olulise rahvusvahelise organisatsiooniga, Euroopa Liiduga (EL) liitumiseks ainukene lihtne, aus ja õiguslikult korrektne tee korraldada rahvahääletus.

?ELiga liitumine tähendab integreerumist euroliidu õigussüsteemi - selle kontekstis hakatakse tulevikus tõlgendama nii meie põhiseadust kui ka kõiki teisi seadusi,? selgitas Rask. ?NATOga liitumine iseenesest ei tingi meie õigussüsteemi muutumist ning tal ei ole Eestis õigustloovat funktsiooni.?

Kui Raski sõnul on valitsuskabineti koridorides mitteametlikult arutletud ka võimaluse üle korraldada NATOga liitumiseks referendum, siis tema parteikaaslasest peaministri Siim Kallase sõnul pole ta oma ministritega seda varianti kaalunud.

Kui Eesti saab novembris Prahas toimuval alliansi tippkohtumisel kutse NATOga liitumiseks, siis järgnevad sellele kõigepealt liitumisläbirääkimised ning seejärel liitumisdokumentide ratifitseerimine kõigi liitlasriikide parlamentides, selgitas valitsuse pressibüroo direktor Daniel Vaarik.

?Ja kui nende protsesside jooksul kõik märgid näitavad, et rahvas ei toeta enam liitumist, siis kaalutakse ka referendumi korraldamist,? märkis ta.

Hetkel kuum