• OMX Baltic−0,24%319,53
  • OMX Riga0,65%977,43
  • OMX Tallinn−0,19%2 228,58
  • OMX Vilnius−0,17%1 510,75
  • S&P 5000,54%7 816,24
  • DOW 300,47%51 510,13
  • Nasdaq 0,58%27 636,97
  • FTSE 1000,3%10 529,88
  • Nikkei 2251,05%70 683,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%96,3
  • OMX Baltic−0,24%319,53
  • OMX Riga0,65%977,43
  • OMX Tallinn−0,19%2 228,58
  • OMX Vilnius−0,17%1 510,75
  • S&P 5000,54%7 816,24
  • DOW 300,47%51 510,13
  • Nasdaq 0,58%27 636,97
  • FTSE 1000,3%10 529,88
  • Nikkei 2251,05%70 683,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%96,3
Kui ELi astumiseks kavatsevad poliitikud rahvalt luba küsida, siis otsuse liituda NATOga kavatsevad valitsus ja parlament langetada isekeskis.
Põhjus peitub kümme aastat tagasi rahvahääletusel vastu võetud põhiseaduses, mille kohaselt välislepingute ratifitseerimise näol on tegemist Riigikogu eelisõigusega ning referendumil selliste küsimuste puhul rahva arvamust ei küsita, kirjutab Postimees.
Sellest hoolimata oleks rahvahääletusega Eesti kodanikelt NATOga liitumiseks loa küsimine eetilistest ja moraalsetest vaatepunktidest õige, sest tegemist on riigieluliselt väga tähtsa otsusega - nii kõlab reformierakondlasest justiitsministri Märt Raski isiklik seisukoht.
Just Raski alluvad töötasid poolteist kuud tagasi välja seaduseelnõu, mille kohaselt oleks Eesti jaoks teise olulise rahvusvahelise organisatsiooniga, Euroopa Liiduga (EL) liitumiseks ainukene lihtne, aus ja õiguslikult korrektne tee korraldada rahvahääletus.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele