Euroopa Liiduga ühinemiseks vajalike õigusaktide ettevalmistamise kiirendamiseks tuleb mitmes ministeeriumis kõne alla puhkuste edasilükkamine.
Riigikantselei eurointegratsioonibüroo juhataja Henrik Hololei sõnul on eelkõige ministeeriumide endi otsustada, milliste vahenditega nad tagavad mahajäämuse tasategemise, kirjutab Postimees.
?Neil ministeeriumidel, kel on palju võlgasid, mis kuhjuvad näiteks juuni algusse, tasub tõsiselt mõelda kvaliteeditasude või lisatasude kasutamist sõltuvalt tehtavast tööst,? sõnas ta.
Puhkuste edasilükkamise kohta ütles Hololei, et Eesti ajaloos on seda kasutatud, kuid massiliselt edasilükkamisi praegu ei plaanita. ?Oleneb, mis seis meil kuu aja pärast on,? lisas ta. ?Näiteks nende ametnike puhul, kes on otseselt seotud mahajäämuse likvideerimise ning ka tekkimisega, on seda varem rakendatud.?
Rahandusministeeriumi kantsler Aare Järvan kinnitas, et praeguseks ei ole veel kavas kellegi suvepuhkust edasi lükata. ?Rahandusministeeriumis kehtib kord, et kui mingiks tööks on seatud tähtaeg, tuleb see ka ära teha,? lisas ta.
Valitsus avaldas eile nimekirja, millest nähtub, et rahandusministeeriumil on valitsuse tegevuskavas ette nähtud seitsmest eelnõust tänavu aasta esimesel poolel üle antud ja valitsuses heaks kiidetud kaks. Põllumajandusministeeriumil on neljast eelnõust üle antud üks, keskkonnaministeeriumil kuuest üks.
Kokku on 39 vajalikust eurointegratsiooni puutuvast seaduseelnõust, mida ministeeriumid ja Eesti Pank pidid ette valmistama, läbinud valitsuse 13 ja valitsusele on esitatud veel kaks.
Veelgi kurvem on seis alamastme õigusaktidega - 81 vajalikust valitsuse määrusest on heaks kiidetud või riigikantseleisse jõudnud 26. Suurimad võlgnikud on põllumajandusministeerium 22 ja rahandusministeerium 11 määrusega.